Koduomanikul tasub hoida korras kodu kohta käiv dokumentatsioon ja see puudutab ka ehitistele antavat kasutusluba. Kuid teadupoolest on Eestis üsna märkimisväärsel hulgal kasutusloata ehitisi. Kuidas suhtub kasutusloata hoonetesse kindlustus ja mis sellega kaasneb, sellest räägib If Kindlustuse varakahjude grupijuht Lauri Nõu.

Kas hoone on üldse ohutu?

Nõu sõnul tekib kasutusloata ehitise juures õigustatud küsimus, kas hoone on üldse kasutamiseks ohutu? “Kasutusloa olemasolu annab nii majaomanikule, pangale, kindlustusele kui ka kohalikule omavalitsusele kindlustunde, et hoone on kasutamiseks ohutu,” selgitab ta.

Ta lisab, et ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgile.

Kõige kohutavam kahju liik on Nõu sõnul kasutusloata majas tekkiv tulekahju võimalus, mis võib nõuda ka inimelusid, mistõttu soovitab ta tungivalt kasutuslubadega seotud paberid korda ajada. “Võimalik, et seoses kasutusloa taotlemisega vaatab päästeameti spetsialist üle konkreetse hoone ja leiab ülevaatusel mõne tõsise vea, mille kordategemine võib ära hoida tõsise tulekahju,“ rõhutab Nõu.

Lisaks tuleohutusele vajavad tehnilist kontrolli ka elektri- ja gaasiküttesüsteemid

Kasutusloa taotlemise vajalikuks osaks on Nõu sõnul elektriauditi tegemine, millega kontrollitakse elektrisüsteemi vastavust kehtivatele nõuetele ning selgitatakse välja, kas seda on ohutu kasutada ehitusprojektis kirjas oleval eesmärgil.

“Kui tekib tulekahju selle tõttu, et elektrisüsteem ei vastanud nõuetele, siis on kindlustusseltsil õigus kahjuhüvitist vähendada või maksmisest sootuks keelduda,” rõhutab Lauri Nõu. Ta selgitab, et kui vajalik elektriaudit oleks varem tehtud, oleks puudused avastatud ning tulekahju poleks toimunud. Sarnaseid probleeme võib ette tulla ka gaasipaigaldistega.

Vaata lähemalt, milliste kahjude eest on võimalik enda eluaset kaitsta Ifi kodukindlustusega.