If Kindlustuse blogi

Statistika: millised õnnetused talvel kodudes aset leiavad?

Foto: Shutterstock.

Talv on käes ja paraku on koos kütteperioodi saabumisega kasvanud ka tulekahjude arv. Külmal ajal paistavad üldiselt silma need murekohad, mida talvel rohkem kasutatakse – peamiselt kütte- ja elektrisüsteem. Kui need on hooldamata või amortiseerunud, on ka õnnetuse juhtumise võimalus suurem.

Päästeameti andmetel juhtus 2020/21 aasta talveperioodil (detsember, jaanuar, veebruar) võrreldes nii 2018/19 kui 2019/20 sama ajaga rohkem elektrist alguse saanud tulekahjusid. Samuti oli eelmiste talvedega võrreldes rohkem küttesüsteemist alguse saanud tuleõnnetusi. Märgatavalt enam oli ka küttesüsteemiga seotud tahmapõlenguid, mis õnneks küll tulekahjuks areneda ei jõudnud.

Pakane põhjustab põlenguid

Kindlasti on taolistes õnnetustes oma osa külmal talvel. Näiteks 2021. aasta veebruaris oli temperatuur madalam kui mitmeaastane keskmine näitaja ja seepärast said nii elektri- kui küttesüsteemid rohkem koormust. Võimalik, et kodust elektri- ja küttesüsteemi koormati rohkem ka koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu, sest inimesed viibisid rohkem kodus.

Päästeamet hindas 2020. aastal tehtud kodunõustamiste käigus (kokku külastati 19 766 majapidamist) elektrisüsteemi seisukorra kehvaks enam kui 3000 kodus. Peamiseks probleemiks oli vananenud elektrisüsteem, kuid samuti rippuvad elektrijuhtmed, lahtiseid harukarbid ja pistikupesad ning katkine, ise parandatud elektrijuhtmestik.

Puudustega küttesüsteeme tuvastati 1797 nõustatud eluruumis, kus peamisteks vigadeks suitsu- ja tahmajälgedega praod küttesüsteemis, katkine pliidiraud, ära vajunud või katkine koldeuks ning mittepõlevast materjalist koldeesise kaitse puudumine. Ligi 1800 kodus oli küttesüsteem hooldamata.

Ohtlik käitumine ja hooletus

Päästeamet toob välja inimeste ohtlikke käitumisharjumusi küttesüsteemide kasutamisel. Näiteks hoiustatakse põlevmaterjali kütteseadme ees või peal, samuti ei tohiks mööblit küttekoldele liiga lähedale paigutada. Tulekahju võib põhjustada ka põlevmaterjali riputamine või kuivatamine küdeva seadme kohal, kuuma tuha välja võtmine ja selle hoiustamine mitte sobivas anumas (nt plastämber, kilekott).

If Kindlustuse varakahjude grupijuht Lauri Nõu kinnitab, et talvel tuleb kindlasti rohkem teateid tulekahjudest. “Meie näeme samuti, et kütteperioodi saabudes tekitab tuli suuremat kahju kui muul ajal. Peamised tuleõnnetuse põhjused on ülekütmine ja hooldamata küttesüsteemid,” nendib ta.

Nõu sõnutsi on aga arvuliselt on kõige rohkem siiski veeleketega seotud probleeme, korterite vaates on lausa iga teine kahju seotud veeõnnetusega. Järjekorras kolmandana toob ta välja mitmesugused koduses majapidamises juhtunud õnnetused, nagu maha kukkunud ja purunenud esemed või lemmiklooma tekitatud kahju (näritud mööbel, tapeet vms).

Ifi Kindlustuses on võimalik oma kodu või muu olulise kinnisvara kindlustamiseks selle otstarbele vastav kodukindlustuspakett valida.

If on Põhjamaade juhtiv kahjukindlustusselts, kellel on Põhjamaades ja Baltikumis kokku üle 3,6 miljoni kliendi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.