Üürikorterite turg on mitmekesine ja kirju, pakkudes hubaseid eluasemeid nii kiire elutempoga linnainimestele kuni tragidele tudengitele. Uut “üürikat” ei tasu aga emotsiooni pealt välja valida, mistõttu toob KV.EE välja mõningad nipid muretu üürielu saavutamiseks.
Jäädvusta korter enne lepingut üles
Põrsast kotis osta ei tohi, seega tuleb kindlasti enne korteri üürimist uus elukoht tähelepanelikult üle vaadata. Kui korter asub näiteks teises linnas ja ise pole võimalik kohapeale minna, saab alati küsida mõne pereliikme, sõbra või tuttava abi.
Esmalt peab hindama nii hoone kui ka korteri seisukorda. Uurida tasub soojustuse, akende ning ka energiamärgise kohta. Kõige parem energiamärgis on A ning kõige halvem F – justkui koolipingis.
Et võimalikke kulutusi vältida, peaks otsima veekahjustusi, hallitust ning seinte ja lagede pragunemist. Tänapäeva nutiseadmetega on lihtne ka kogu korter üles filmida või pildistada, et pärast seda analüüsida ning üüriperioodi lõpul vajadusel ette näidata. Ära ei tohi unustada parkimiskoha, panipaiga ning keldri kohta küsimist.
Mõned korterid tulevad mööbliga ja mõned mitte, mispärast tuleb kokku leppida maha jäetavate esemete nimekiri. Suuremad asjad, nagu näiteks voodid, diivanid ja telerid, jäetakse tihtipeale korterisse. Üürileandja või eelmise üürniku käest võib muidugi ka uurida, et kas too on nõus mõningaid oma asju eest ära toimetama.
Võta kasutusele ennetavad meetmed
Kui kodu seisukord rahuldab soove, on väärt ettevaatusabinõu parandustööde üle arutlemine. Kui pesumasin peaks rikki minema või mõni veetoru lõhkeb, siis peab samuti paika panema remondi eest vastutava isiku ning vajadusel sõlmima kodukindlustuse.
Uuel üürnikul soovitatakse hankida ka korteriühistu kontaktid, kellega saab edaspidi läbi rääkida majas valitsevad tavad ning reeglid. Pikema üürimise korral tuleb kokku leppida lubatud omaalgatuslikud muudatused ja remondid, näiteks pildiraamide jaoks seina sisse puurimine või lae värvimine.
Lepingutingimused tuleb topelt üle kontrollida
Viimaks tuleb kätte võtta kalkulaator ning üürimise summad kokku lüüa. Sealjuures tuleb arvestada ka igakuiseid kommunaalkulusid, millest saab aimu eelmiste perioodide arvete küsimisel. Interneti, televisiooni ning turvavarustuse maksmise vastutus tuleb samuti enne lepingu sõlmimist paika panna.
Võib juhtuda, et üüripind on lisaks üürimisele ka müügis, mistõttu tasub uurida mõlemapoolset etteteatamistähtaega. Korteri kaasomandi puhul peavad samuti kõik osapooled uuest üürilisest teadlikud olema.
Enne üürilepingu sõlmimist tasub viimasena täpsustada kõik maksetega seonduv, alates lepingutasudest kuni maakleritasudeni ning makseviisideni ja märkida ära ka kommunaalnäidud. Et hilisemaid segadusi vältida, tuleb sularahamaksete korral fikseerida lepingu lisasse maksete kuupäevad.
