KV.ee blogi

Mida panna enne üürikorteri valimist tähele kommunaalkulude juures?

Üürikuulutusi sirvides võib tihti märgata, et kuulutuse juurde on lisatud ka eeldatav kommunaalkulude hind talve- ja suveperioodil. Acro Vara maakler Britta Kuus räägib, kuidas mõista korterit üürides, kui suureks võivad kommunaalkulud kujuneda ning kuidas talitada juhul, kui soovitud infot omaniku poolt ei pakuta.

Paneelmajades on kommunaalkulud enamasti sarnased – talvel tihti 150 euro kandis ning suvel 80-90 eurot. “Uutes korterites on tehnika tihti säästlikum, mistõttu seal enamasti kommunaalide peale üle saja euro ei lähe,” ütles Kuus. Siiski on iga maja erinev ning enne üürilepingu allkirjastamist tuleks omanikult kommunaalkulude kohta eraldi uurida. 

Tihti on kinnisvarakuulutuse juurde lisatud kommunaalkulude eeldatav vahemik. “Kuulutust vaadates peab arvestama sellega, et sellele hinnale võib lisanduda ka veel elektri- ja veehind,” rääkis ta. Vahel paneb kinnisvara omanik või maakler kuulutusse ka pildi varasematest kommunaalkulude arvetest ning kui seda kuulutusest ei leia, tasub omanikult või maaklerilt üle küsida, kui suured on kommunaalkulud koos elektri- ja veekuludega. 

“Klient peab enne üürilepingu sõlmimist teadma, kui suureks arve kujuneb, aga juhul, kui omanik seda avaldada ei taha võib järeldada, et tegemist on veidra tehinguga ning sellisel juhul tuleks kahelda, kas on ikkagi mõistlik selle tehinguga jätkata,” sõnas Kuus.  

Kommunaalkulude hind sõltub osaliselt ka piirkonnast. Näiteks veearve puhul sõltub maksumus tihti sellest, kui kaugelt vesi majja tuleb ning selle välja selgitamiseks saab uurida internetist kinnisvara piirkonna kohta, sest näiteks Tallinnas on märgatavalt kallim vesi Viimsis, elektriarve erinevus aga nii suur ei ole. 

Kuus tõi välja ka asjaolu, et mõned omanikud ning kliendid eelistavad üürilepingu puhul fikseeritud kommunaalkulude tasu. See on kasulik siis, kui tahetakse arvestada, kui palju raha peab iga kuu kõrvale panema. “Fikseeritud tasu puhul ei pea klient jälgima, kui palju ta elektrit või vett kulutab ja kui juhtub, et arve läheb fikseeritust suuremaks, maksab omanik omaltpoolt juurde,” ütles Kuus. 

Sellise lahenduse juures peab siiski arvestama, et kui kliendi eesmärgiks on teatud hetkedel kulude pealt kokku hoida, siis ei ole fikseeritud tasu kuigi hea, sest võib juhtuda, et kulutatakse vähem kui makstakse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.