Kui sinu unistuste koduks on korter vanas puumajas, esimese vabariigi aegne eramaja või sootuks vana talumaja, on hea olla teadlik riskidest, mis vana kinnisvara ostuga kaasneda võivad ning võimalustest kuidas neid riske võimalikult madalal hoida.
Lahe Kinnisvara Tallinna müügiosakonna juht Tauno Pajur räägib, et kõige ohtlikumad on vanade majade juures niiskusprobleemid. “Need võivad olla raskesti parandatavad ning nende korrastamine võib minna kalliks,” selgitab ta.
Teine väga tõsine probleem, mis vanadel majadel võib esineda, on vundamendi vajumine. Sellisel juhul peab vundamendi lahti võtma ning seda täitma hakkama, mis on ajakulukas ja ka kallis töö. Vajuva maja toestamiseks tuleb ruutmeetrite haaval võtta vundamendist välja juppe ja asendada see betooniga — nii kindlustatakse see, et maja enam ei vajuks.
Hoiatavaid lugusid leiab mitmeid
Kõige markantsema näitena toob Pajuri välja ühe kliendi, kes ostis vana talumaja. Alguses paistis maja täiesti korralik ning kenasti kasutatav.
“Aga ühel hetkel, kui omanikud seda remontima hakkasid ning vanu põrandaid lammutasid, selgus, et põranda all on vamm, mis oli ka vundamenti igale poole läinud. See tähendas seda, maja tuli tükkideks lammutada, täielikult nulli tagasi võtta ja sisuliselt tähendas see uue maja ehitamist,” kirjeldab maakler ühte hullemat näidet.
Sellise stsenaariumi vältimiseks on hea pöörata tähelepanu kinnisvara hinnale. Kui hind ei tundu mõistlik, võib see tähendada seda, et majal või korteril on midagi viga.
Kuidas olla kindel, et sa ei osta veaga maja?
Hirmsate stsenaariumite vältimiseks soovitab Pajuri leida erapooletu ekspert ning teha objektile ostueelne läbivaatus. Põhjalik uuring ja audit aitavad tema sõnul kaasa sellele, et ostja veaga ehitist ei ostaks. Alati ei pruugi vea kõrvaldamine ka väga kallis olla — jällegi oskab seda, kui palju mingi probleemi kõrvaldamine maksma läheb, öelda ekspert.
Kuid probleemid võivad ilmneda isegi siis, kui ekspert on oma sõna öelnud. Nimelt on igal asjal oma eluiga ning isegi, kui näiteks saun majas vaatamise ajal kenasti töötab, ei garanteeri see ostjale siiski seda, et see 4-5 kuu möödudes rikki ei lähe.
Kuid ka ekspert ei saa absoluutselt kõike välja uurida. “Seda, mis seina sees on, me ei tea. Keegi ei tea,” tõdeb maakler. Nii ongi, et teatud asjadest saame me paratamatult teada alles siis, kui maja remontima hakkame.
Uuri omanikult maja ehitusliku tausta kohta
Üks viis, kuidas huvipakkuva maja seisukorra kohta infot saada, on küsida õigeid küsimusi eelmistelt omanikelt.
Küsida võiks näiteks seda, millal on elamispinnal tehtud viimased parandused ja mida on tehtud. Kas omanike majas elamise ajal tuli ette mingeid probleeme? Mis on müügi põhjus? Mida nad maja juures parandaksid?
Selle järgi saad sa Pajuri sõnul aimu maja ehituslikust taustast. Näiteks kui omanik ütleb, et lähima kolme aasta jooksul peaks fassaadi parandama, siis on ostjal hea seda ette teada. Kui see tuleb välja hiljem ja üllatusena, siis on asi ostjale oluliselt kehvem.
Maja või korteri dokumentatsioon peab olema korras
Tüüpkorterite puhul, millele on tehtud erinevaid ümberehitusi, peaks jälgima ka seda, et kõik tehtud ümberehitused oleksid dokumentides kirjas.
“Kõik ümberehitused, ükskõik kui suur see ümberehitus ka pole, üldjuhul nõuavad mingit dokumentatsiooni korrastamist ja mida aeg edasi, seda karmimaks need nõuded lähevad,” räägib maakler.
Pajuri selgitab, et kui dokumendid on korrast ära, siis on see, kumb need lõpuks korda ajama peab, kas omanik või ostja, kokkulepete küsimus.
Ostja peaks aga arvestama sellega, et kui ta ostab maja või korteri, millel on tehtud seadustamata ümberehitusi, siis tähendab see seda, et ta võib selle küll odavamalt saada, aga õigustatult, sest tehtud ümberehitusi võib olla väga raske seadustada. Tihti võib selliste vanemate ebaseaduslike ümberehituste paberite korda ajamine olla väga ajakulukas ja närvesööv ettevõtmine.
Nii soovitabki Pajur pigem osta asju, millel on dokumendid korras. Kui ostadki kinnisvara, millel need asjad tegemata, siis pead sa endale selgeks tegema riskid, mis sellega kaasnevad.
