Uue kinnisvara ostmisega kaasneb tavaliselt hunnik paberiajamist, mis esmapilgul silme eest kirjuks ähvardab võtta. Üheks olulisemaks dokumendiks on kasutusluba, mille vajalikkusest räägib lähemalt maakler Mart Oksa.
Mis on kasutusluba?
Lühidalt öeldes kinnitab kasutusluba, et valminud hoonet võib eesmärgipäraselt kasutada. Et hoone vastaks nõuetele, kontrollib ja väljastab kohalik omavalitsus seda tõendava dokumendi. Kasutusloata hoone eesmärgipärane kasutamine ei ole seaduslik.
Kasutusluba tuleb taotleda iga uue hoone valmimise, samuti ka suuremade ümberehitustööde tegemisel, sealhulgas juurdeehituste, laienemiste või välisilme muutmisel.
Mis on ehitusloa ja kasutusloa erinevus?
Kui ehitusluba taotletakse ja väljastatakse enne ehitustööde algust, siis tööde valmimisel tuleb taotleda tehtud tööde kinnitamiseks kasutusluba. Et see väljastada, vaadatakse üle valminud objekti projektile ja nõuetele vastavus.
Miks kasutusluba tegemata jääb?
Mart Oksa sõnul on põhjuseid väga erinevaid. “Uute eramajade puhul on tegemist valdavalt teadmatuse või jõuetusega, mis pärast pikka ehitusperioodi tülika ja mahuka asjaajamisena näib. Tihti lükatakse seda edasi nii kaua, kuniks ühel hetkel maja müüa on vaja – siis tuleb teema ootamatult lauale ja tuleb hakata kiirustades tegutsema,” selgitas Oksa.
Sageli alustatakse igati eeskujulikult kasutusloa taotlemist, ent kui ilmnevad mõned projektile mittevastavused, mis tuleb ümber teha, jääbki asi venima. Harvad pole ka juhused, kus uute ja korralikult ehitatud majade kasutusload jäävad elamurajooni arendaja tegemata töö taha.
“Näiteks ei ole detailplaneeringuga võetud kohustusi täidetud tuletõrje veevõtukoha, tänavavalgustuse või kergliiklusteede rajamise näol. Arendaja on võib-olla juba ammu kõik kinnistud müünud ja ei taha enam selle piirkonna probleemidest midagi kuulda,” rääkis Mart Oksa. Just sel põhjusel on kindlam osta kinnistu juba valmisarendatud piirkonda või majja.
Probleeme võib ette tulla ka vanemates kortermajades tehtud ümber- ja juurdeehituste korral, kus kasutusluba tuleb uuesti kogu majale taotleda. “Tihtipeale tuleb seal ette problemaatilisi kohti, mis ei vasta tänastele normidele. Ühistu juhatusel on üsna keerukas, kulukas ja aeganõudev probleeme ka lahendada. Nii need kasutusload tegemata jäävad,” selgitas ta.
Miks on kasutusluba vaja?
Koduostja jaoks on väga oluline vaadata, kas tema ostetaval kinnisvaral on kasutusluba või mitte, sest selle puudumisel tuleb arvestada tal mahuka asjaajamisega ning väga võimalik, et ka suurte kuludega.
“Elamutes, millel puudub kasutusluba, on elamine ju ebaseaduslik ja tulevikus võivad kohalikud omavalitsused hakata ka trahvima ilma kasutuslubadeta elamute kasutamist,” rääkis Oksa.
Kui tulevikus peaks tekkima mõni kindlustusjuhtum ilma kasutusloata elamus, on kindlustusseltsi kahjukäsitlusel jälle üks lihtne lisapõhjus, miks mitte nii kergelt hüvitist välja maksta.
Kasutusloata kinnisvara võrdlemisi palju
Kui veel mõni aeg tagasi oli kasutusloa olemasolu eramajade puhul pigem erand kui reegel, siis tänasel hetkel on olukord vastupidine. Endiselt on kasutusloata maju ikkagi palju, kuna elamist selle puudumine otseselt ei sega.
“Uute kortermajade puhul, mis on valmis ja kus elatakse juba mõnda aega sees, on kasutusloa puudumine ikka väga harv nähtus, aga vahel ikka tuleb ette,” rääkis Oksa.
Vanemate kortermajade puhul, millele on tehtud ümberehitusi, on kasutusloa puudumine üsna sage nähtus ning Mart Oksa sõnul võiks kindlasti ka seadusandjad vastu tulla.
“Tihti jäävad miljööväärtuslikes piirkondades asuvate majade renoveerimised just seetõttu tegemata, et hiljem on kasutusloa taotlemine vanale ja kirju elanikkonnaga majale väga keeruline,” selgitas ta.
