Kinnisvaramaailmas on palju objekte, mis on ühel või teisel põhjusel sattunud kaasomandisse. Kas kaasomandis oleva korteriga võib kaasneda hilisemaid sekeldusi või millele tasub tähelepanu pöörata, räägib lähemalt 1Partner Kinnisvarabüroo maakler Lauri Esko.

Kas kaasomand on notariaalselt kinnitatud?

Esko sõnul sõltub väga palju kaasomandist. “Kui tegu on kaasomandiga, mis on notariaalse kasutuskorraga kinnitatud,” siis suuri probleeme ei tohiks olla, selgitab Esko. Ta toob näiteks, et sellisel juhul kasutab näiteks omanik ruume, mis on hoone plaanil märgitud või tähistatud numbritega. 

“Kui notariaalne kasutuskord puudub ning ostetakse mõttelist kaasomandi osa, siis tasub sellistest tehingutest eemale hoida,” hoiatab maakler. Ta toob peamise põhjusena välja, et sellisel juhul on ostuobjekti osa selgelt määratlemata.

Kaasomanikul on ostueesõigus 

“Kõige suurem oht on ostueesõiguse kasutamine,” räägib Lauri Esko. Tulenevalt seadusest tekib kaasomandis oleva kinnisvara müümisel teisele kaasomanikule ostuõigus, mida saab Esko sõnul kasutada müügi teada saamise hetkest kahe kuu jooksul.

“Siinkohal on tähtis aru saada selles, et kõik kaasomanikud on kinnitanud, et nad on ametlikult müügiteate kätte saanud,” selgitab kinnisvaramaakler. Ta soovitab müüjal ka teiste kaasomanikega enne müügiprotsessi alustamist läbi rääkida ja elementaarsel tasemel aru saada sellest, kas ostueesõigust võidakse kasutada või mitte. 

Kaasomandiga seotud korteritega seotud tehingute puhul soovitab Esko pöörduda professionaalse kinnisvaramaakleri poole, kes oskab anda inimestele asjalikku nõu.

Suurim takistus on inimestevahelised suhted

Kui korter on soetatud, siis soovitab Esko esmalt luua notariaalne kasutuskord. “Kui kõikidel kaasomanikel on kasutuskorra loomiseks huvi olemas, siis koostöös spetsialistiga ei tohiks see suureks probleemiks kujuneda,” selgitab ta. 

Esko sõnul ütleb seadus, et kaasomandit saab alati jagada. “Reaalses elus on kõige suuremaks takistuseks inimestevahelised suhted,” nendib 1partneri kinnisvaramaakler.

Ühtset lahendust kaasomandist korteriomandiks muutmiseks ei ole. “Iga objekt on erinev – osadel võivad takistuseks saada ehituslikud iseärasused, teisel aga administratiivsed nõuded nagu näiteks parkimiskohad,” selgitab Lauri Esko, kes toonitab, et alati tasub konsulteerida spetsialistiga.

Kinnisvaramaakler toob välja, et kinkelepinguga on võimalik kaasomandist loobuda, kui teine pool on nõus lepingut vastu võtma. “Kuna kaasomandil on alati teatav väärtus, siis on mõistlik kaasomandiosa teisele osapoolele müüa,” jagab Esko soovitusi.