KV.ee blogi

Millised on Tallinna kõige populaarsemad miljööväärtuslikud elupaigad?

Miljööväärtuslike piirkondade puhul saab välja tuua, et sageli otsivad huvilised endale kodu just kindlasse majja, kus kortereid ka vähe liigub.Foto: Shutterstock

Aina kerkivate uusarenduste vahel tundub vahel jalutuskäik pealinna ajaloolistes piirkondades kui sõõm värsket õhku. Millised on Tallinna armastatuimad miljööväärtuslikud paigad ning millega tuleb arvestada, kui oled otsustanud endale osta korteri mõnda sellisesse asumisse, räägib lähemalt Uus Maa Kadrioru Büroo juhataja Margit Sild.

Pea iga kesklinna asum on ajaloolise taustaga

Margit Sild räägib, et Tallinnas on mitmeid miljööväärtuslikke ja põnevaid piirkondi. “Kõige suurem ja vanema ajalooga on loomulikult Tallinna vanalinn,” selgitab Sild, kelle sõnul on selle piirkonna kinnisvaraturgu hinnanud enamasti välismaised ostjad ning mis täna on jäänud veidi varju.

“Populaarseks elukeskkonnaks peetakse ka Kadriorgu ja eriti Köleri, Wiedemanni, Alle ja Weizenbergi tänavaid,” toob Margit Sild välja Kadrioru piirkonna hinnatuid paiku. Rääkimata mugava asukoha poolest tuntud Kassisaba asumist või romantilisest ja rahulikumast Pelgulinnast.

“Muidugi ei saa me üle ega ümber Kalamajast,” toob ta välja aastaid inimeste hulgas väga populaarse asumi.

“Tegelikult on Tallinnas pea iga kesklinna asum ajaloolise taustaga ja miljööväärtuslik,” märgib Margit Sild.

Ostu korral arvesta lisakuludega

“Kui osta endale kodu ajaloolisse majja, on tervitatav, kui see on teadlik otsus ning sellega kaasneb soov elukeskkonda hinnata ja väärtustada,” selgitab maakler.

Tema sõnul peab sellisesse piirkonda kodu ostes arvestama siiski ka teatud lisakuludega. “Näiteks on mitmed majad alles plaanis renoveerida ja tihti kaasneb sellega suurem kulu,” räägib Sild. 

“Kui maja renoveeritakse korteriühistu vahenditest, siis võib akende vahetamine jääda korteriomaniku enda kohustuseks,” toob ta välja ühe olukorra, mis võib lisakulusid tekitada.

Sageli soodsam kui korter uusarenduses

Miljööväärtuslike piirkondade puhul saab välja tuua, et sageli otsivad huvilised endale kodu just kindlasse majja, kus kortereid ka vähe liigub. “Kõrgelt on hinnatud arhitekt Karl Burmani majad ning ostjatele meeldivad väga ka niinimetatud Tallinna tüüpi majad – 30ndate kivitrepikojaga puitmajad,” selgitab Margit Sild. 

Burmani majade näiteid võib pealinnas näha näiteks Tatari 21b aadressil ning 30ndate kivitrepikojaga puitmajade puhul võib vaadata näiteks arhitekt Karl Tarvase loomingut.

“Hilisema aja hoonetest on populaarsed Stalini-aegsed majad, seda eriti piirkondades, kus on säilinud terve kvartal,” räägib Sild näiteks Spordi tänavast Kristiine linnaosas või Lõime tänavast Pelgurannas.

Tema sõnul leiab iga huviline Tallinnast võimaluse osta tükike ajalugu ja seda tihtipeale soodsama hinnaga kui korter uusarenduses.

Muinsuskaitselised piirangud puudutavad eelkõige välisilmet

Rääkides muinsuskaitselistest piirangutest siis puudutavad need eelkõige just maja välisilmet. Siiski toonitab Sild, et teatud juhtudel võivad nõuded olla seotud ka korteri või unikaalse eramu interjööriga.

“Kuid just renoveerimine ajastutruult ja kooskõlas miljöö- või muinsuskaitse nõuetega väärtustabki ajaloolist kinnisvara ja loob unikaalsema kodu,” lisab ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.