Mis teeb üürileandjast väga hea üürileandja?

Kui üürileandja saab sellest aru, et üüripind on üürniku koduks, siis võiks kahepoolsed suhted toimida ka liigsete lepinguliste regulatsioonideta. “Loomulikult on oluline ka see, et üürnik suhtub enda kasutusse antud pinda heaperemehelikult,” toonitab Domus kinnisvara kutseline maakler Janis Rimitsans.Foto: Shutterstock

Hea üürikodu iseloomustab väga sageli ka suhted üürniku ja üürileandja vahel. Kui osapoolte vahel on usaldus ja seda ei kuritarvitata kummaltki poolt, siis on lootust pikkadeks koostöö aastateks. Mis teevad üürileandjast väga hea üürileandja ning mis on pikaajalise üürisuhte saladus?

Üksteise mõistmine on pikaajalise üürisuhte alus

Probleemidevaba ja pikaajaliste üürisuhete aluseks on üksteise mõistmine. Üürileandja ootab, et üürnikud suhtuvad kasutavasse varasse nagu enda omasse ning mõistavad, et üürilepingus sõlmitud kokkulepped on täitmiseks. Samuti eeldavad üürilevõtjad, et neisse suhtutakse kui võrdsetesse partneritesse ning üürisuhe on emotsioonivaba ning põhineb kokkulepetel ja nende täitmisel. 

“Kui need reeglid on osapoolte poolt tõsiselt võetud ja täidetud, siis peaks ka üürisuhe pikemaajaliselt toimima,” räägib Domus Kinnisvara kutseline maakler Janis Rimitsans.

Süvene üürilepingusse

Rimitsansi sõnul on väga oluline üürileping esmalt läbi lugeda ning tõsiselt süveneda selle sisusse. “Olen näinud, kuidas üürileandja on üürilepingud enda nägemuse järgi mugandanud ning siis on üürileping selgelt üürileandja poole kaldu,” lisab ta.

Sellisel juhul tasub olla eriti tähelepanelik, kuna võib viidata, et üürileandja võib olla eelnevalt plaanis hakata rakendama sanktsioone, iseasi, kas need sanktsioonid on seaduslikud. “Kõik kahe osapoole vahelised kokkulepped peaksid olema võrdsete sanktsioonidena ja õiguseid peab olema ka üürilevõtjal,” kommenteerib Rimitsans.

Kui lepingusse jääb üürilevõtjale vähe õiguseid, mis erinevad suuresti tavapärastest üürilepingutest, siis tasub üürnikul olla ettevaatlik. “Kahjuks olen ma liiga tihti näinud, kuidas üürilevõtjad on põhimõtteliselt kõigega nõus, peaasi, et saaks üüripinna,” räägib maakler.

Üürileandja peab unustama liigsed emotsioonid

Kui üürileandja on otsustanud näiteks oma kodu üürile anda, siis peab ta suhtuma oma kinnisvarasse ilma liigsete emotsioonideta. “Pärast üürilepingut on see koduks üürilevõtjale,” kommenteerib Rimitsans.

Üürileandja peab aru saama, et üüriline otsib pinda koduks, kus näiteks ka sünnipäeva pidada või muusikat kuulata. “Me ei räägi siin naabrite rahu rikkumisest, vaid üüripinna kasutamisest võrsete alustel naabritega, kes on näiteks ise oma kodu omanikud,” toonitab maakler. 

Tema sõnul ei ole aktsepteeritav, kui reaalne omanik käib enne ette teatama või isegi ette teatades ilma põhjuseta oma kinnisvara kontrollimas.

Kui üürileandja saab sellest aru, et üüripind on üürniku koduks, siis võiks kahepoolsed suhted toimida ka liigsete lepinguliste regulatsioonideta. “Loomulikult on oluline ka see, et üürnik suhtub enda kasutusse antud pinda heaperemehelikult,” toonitab maakler.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.