Tallinna kinnisvarahinnad on viimaste aastate jooksul hüppeliselt tõusnud, mis on nii mõnegi pannud pöörama pea linnapiiridest väljapoole. Millised on kõige kuumemad piirkonnad Tallinna lähiümbruses ning kas sealsed valikud ongi enam odavamad kui linnas sees?
Uus Maa Pluss maakleri Mikk Männametsa sõnul on Tallinna lähiümbruse asumites on kesklinnaga võrreldes hinnavahe üsna arvestatav. “Samas aga vaadates Tallinna äärelinna kortereid, siis neil väga suurt erinevust pealinna naabervaldades müüdava kinnisvaraga enam ei ole,” nendib ta.
Näiteks nõukogudeaegsete paneelmajade korterite hinnad väiksemates linnalähedastes asulastes nagu Loo, Jüri, Tabasalu, Keila jne on sama tüüpi kinnisvara puhul juba ammu võrreldavad Tallinna magalapiirkondade korteritega. Sama tendentsi võib silmata ka uusarenduste puhul – Tallinna lähivaldades on mõningates piirkondade hinnad linnaga võrreldes isegi kallimad.
Trendi loojateks on arendajad ja vallaamentikud
Kõige suuremat huvi tuntakse Männametsa sõnul piirkondade vastu, kus on juba olemas, lasteaiad, koolid, poed, söögikohad jms ning kus puudub sisuline vajadus igapäevaste toimetuste tarvis linna sõita.
“Samas võib öelda, et tänases pakkumiste defitsiidis on trendi loojateks suuresti arendajad ja ehituslubasid väljastavad vallaametnikud,” märgib Mikk Männamets. See tähenda, et ostjad saavad osta vaid seda, mida parasjagu pakutakse.
Märkimisväärse osa ostjate jaoks ei olegi kõige olulisem kinnisvara asukoht, kui see, et ostetava kinnisvara hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas ja see ei jääks linnast liiga kaugele – maagiline piir on Männametsa sõnul siin ca 20-30 kilomeetrit/minutit Tallinna kesklinnast. Selles raadiuses on Tallinna ümbruses olevates valdades ka tihe arendustegevus käimas.
Täna ostjate suur huvi Rae Valla vastu, kus on olemas nii linnalähedus kui väga hea infrastruktuur, lisaks on nõutud piirkonnad Viimsi ja Haabneeme ning Haabersti külje alla jääb Harku vald ja Tiskre piirkond ning kiiresti arenev Saue vald.
Tervikliku planeeringuga piirkond meelitab noori
Kui hind kõrvale jätta, siis on inimestel Mikk Männametsa sõnul kolm peamist põhjust, miks soovitakse linnast välja kolida.
Esiteks on linnalähedastes asulates rohkem ruumi – suuremad kinnistud, väiksemad kortermajad, mis loovad vabama ja privaatsema õhustiku. Omapoolse tõuke andis ka COVID-19, mistõttu on inimesed hakanud veidi rohkem otsima ka hõredamalt asustatud piirkond ja eraldatumaid kohti.
Teiseks on linnalähedased kaasaegsema arhitektuuri terviklikuma visiooniga planeeritud – laiemad auto- ja kõnniteed, uuemad koolid, lasteaiad jne. See viib ka aina rohkem noori inimesi nendesse piirkondadesse – näiteks Rae vald on Eesti kõige noorema elanikkonnaga vald, kus on keskmiseks vanuseks 32 aastat.
Kolmandaks faktoriks on linnaga võrreldes väiksem saastatus. Seda siis nii heli-, valguse- kui ka õhusaaste mõttes.
Laulva revolutsiooni lapsed on suureks kasvanud
Kuigi suures plaanis võib öelda, et märkimisväärset huvi tuntakse igas suuruses kinnisvara vastu, siis demograafilistest teguritest tulenevalt on varasemaga võrreldes suurenenud vajadus suuremate korterite järele – paljud laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on jõudnud ikka, kus pere suureneb ja olemasolev eluase jääb kitsaks. “Nii on kasvanud vajadus suuremate 4- ja 5-toaliste korterite ostmise ja üürimise järgi,” märgib Männamets.
Teine põhjus, mis inimesi suuremat eluaset otsima on pannud, tuleneb riigi poolt kehtestatud piirangutest ja vajadusest kodus tööd teha ja/või lastega koos õppida.
