KV.ee blogi

Võtame kokku: milliseks kujunes 2020. aasta kinnisvaraturul ja mis saab edasi?

2020. aasta oli erandlik kõikides eluvaldkondades. Milliseid järeldusi saab teha kinnisvaraturul toimunu kohta ning mida toob järgmine aasta, vastab Uusmaa kinnisvaramaakler Rait Potisepp.

Koroonaviiruse esimene laine tekitas palju segadust ja hirmu, mis kandus esialgu üle ka kinnisvaraturule. “Esimene laine tõi kerge “šoki” ja seisaku umbes kuuks ajaks, kui nii müüjate, üürileandjate, ostjate kui ka üüriliste seas oli tunda hirmu ja teadmatust,” kirjeldas Potisepp kevadist olukorda.

Peamiselt küsisid kinnisvaratehinguid teha soovivad inimesed endalt: kas müüa või osta praegu? Kas lasta huvilisi oma koju visiidile? Kas peaks ootama ja kaua see kõik võib kesta?

Olukord aga stabiliseerus, kui inimesed olukorraga harjusid ning viiruselaine mööduma hakkas. Ehkki ennustati pikemat seisakut, taastus olukord juba suveks.

Hinnad pole langenud

Kui kevadel ennustati kinnisvarahindade langust, siis Potisepa sõnul need siiski langenud pole. Pigem on aktiivsus olnud aasta teises pooles isegi suurem kui varasematel, mil koroonaviirusest veel juttugi polnud.

Hinnalangust võib märgata üürikorterite puhul. Seda on põhjustanud eelkõige lühiajaliste üürikorterite massiline pealetung pikaajalisemate turule.

“Enim on kannatanud väikekorterite üürihinnad, sest neid tuli lühiajaliste korterite sektorist lisaks kõige rohkem,” selgitas maakler ning täpsustas, et hinnad on langenud umbes 20% võrra ning isegi sellest hoolimata on huvi objektide vastu siiski võrdlemisi madal.

Teise lainega seisakut ei kaasnenud

Nagu mainitud, oli aasta teine pool esimesest märksa aktiivsem periood. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada inimeste harjumist ühiskonnas valitseva olukorraga ning soovi igapäevaeluga endises suunas jätkata. Peamiseks muudatuseks on kaitsevahendite kasutamine, ühtlasi mõeldakse iga silmast-silma kohtumise vajadus hoolega läbi.

Samuti võib märgata, et paljud ostjad kaaluvad oma otsust rohkem kui varasemalt, eriti kui eesseisvat ostu finantseeritakse panga abiga. Peamiselt mõeldakse läbi, kas ikka jaksatakse laenu tagasi maksta, kui üürimise eesmärgil ostetud korterisse üürilist kohe ei leia või üks pereliikmetest peaks töö kaotama.

Olukord üüriturul tõotab taastuda

Potisepa hinnangul ei saa praegune olukord, kus üüriturg on pigem langenud ja müügiturg tõusnud, kesta kaua, kuna segmendid on omavahel tihedalt põimunud.

“Üürimise eesmärgil kinnisvara soetav ostja vaatab tootlust ehk ostuhinna ja üüritulu suhet, mis hetkel midagi ilusat ei näita. Samas, kui investeerida kavatsetakse pikaajaliselt, siis pikas perspektiivis ei ole praegune olukord nii määrav ning kortereid julgetakse üürimise eesmärgil ikkagi osta,” selgitas Potisepp.

Mis saab 2021. aastal?

Tavaolukord saab maakleri hinnangul naasta siis, kui välisturism taastuma hakkab ning varem lühiajalise üüriga tegelenud korteriomanikud oma kinnisvaraga järk-järgult sellele turule tagasi suunduvad.

“Loomulikult ei juhtu see üleöö ja mulle tundub, et 2021. aastal võib üürituru madalseis ka müügiturgu veidi pidurdada,” sõnas Potisepp.

Kui 2021. aasta teises pooles riikidevaheline reisimine taastuma hakkab, võiks hakata järele jõudma ka üüriturg. Potisepp ei ennusta suuremat turulangust ega kokkukukkumist, vaid pigem tundub, et toimub väike hoo vaibumine, mille järel taastub tavapärane kinnisvaraturu olukord.

“Kindlasti tuleb näha selles kõiges pigem positiivset nooti, sest eriti just üüriturust oligi tarvis veidi õhku välja lasta,” ütles ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.