Eelmisel aastal teatati ERGO kindlustusseltsile kodukindlustuse kahjudest 3797 korral ning kahjusid maksti välja 3,5 miljoni euro eest. Seejuures läks üle poole summast veekahjude katteks. 

Kui keskmine veekahju on ligi 1100 eurot, siis on juhtumeid, kus õnnetus läheb maksma kümneid tuhandeid eurosid. Ühe näitena tõi ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts välja juhtumi, kus kahju läks maksma 56 000 eurot.  

Õnnetus sai alguse küttekollektori lekkest ning vesi rikkus ära kodu siseviimistluse. Kuna kindlustusvõtja oli ise kodust ära, siis sai ta kahjust teada alumiselt naabrilt, kelle korterisse vesi jõudis. “Kuna sageli saavadki õnnetused alguse naabri kodust, võib naljatades öelda, et Eesti kodude kõige suurem vaenlane on ülemine naaber,” ütles Lepvalts.  

Kuidas ennetada?

Tegelikult on aga veekahjude peamiseks põhjuseks purunenud torud ja veelekked ehk veevärgist, kanalisatsioonist või küttesüsteemist väljunud vesi. Seetõttu tuleks kodust pikemaks ajaks lahkudes keerata kinni majja või korterisse tulevad veekraanid. 

Kui õnnetus peaks ikkagi juhtuma, tuleb sulle appi kodukindlustus, ning lepingut sõlmides võiksid vaadata ka üle, et kaitse kataks kogu kodust vara koos abihoonetega, nagu saun, mänguväljak või garaaž. 

“Kuna kortermajas elades saavad õnnetusest sageli osa ka naabrid, siis lisaks enda vara kaitsmisele tuleks ennast kaitsta ka naabritele tekitatud võimalike kahjude vastu, mistõttu tasub kodukindlustusele juurde valida ka vastutuskindlustus,” lisas Lepvalts. 

Kuigi õnnetusi ei saa kunagi täielikult ära hoida, aitab hea kindlustuskaite sinu igapäevast murekoormat vähendada.