Ruukki katuseblogi

Kevadine meelespea: kuidas saada aru, et katus vajab renoveerimist?

Talvega kaasneb koduomanikele tüütu lumekoristamise kohustus. Tuleb ju lumest puhtaks lükata nii jalgteed kui ka majakatus. Katusele kogunenud lume puhastamine on eriti oluline, sest lisaks võimalikule ülekoormusele ja lekkimisele võib räästa juurest alla kukkunud jää ja lumi kujutada endast ohtu ka inimestele.

Kui talv on aga selja taga ning õues terendab juba kevadine päike ja soojakraadid, tuleks majaomanikel oma katuse seisukord üle vaadata, et teha kindlaks, ega talvega mõni uus viga endast märku andnud. Kuidas täpsemalt maja katuse seisukorda hinnata ning millal tuleks katuse vahetamisele mõelda?

Kuidas katuse seisukorda hinnata?

Ruukki müügidirektori Kristjan Keerti sõnul tuleks kevadel esimese asjana, kui katus on lumest ja jääst lõplikult puhtaks saanud, pöörata tähelepanu samblale. 

“Kõigepealt tuleks vaadata, kas katus on väga samblane. Tihtipeale aitab lumi katustelt sammalt eemaldada, aga kui kevadel on ikkagi näha, et katus on väga samblane, tuleks see ise ära puhastada või tellida vastav teenus,” selgitas ta ning lisas, et eriti teravalt peaksid samblale rõhku pöörama kõik kivikatusega majaomanikud.

Peale sambla tuleks Keerti sõnul pöörata tähelepanu ka igasugu väiksematele vigastustele, mis talve käigus tekkida või süveneda võisid, olgu need siis väiksemad praod või juba silmnähtavalt katkised kohad katusel.

Lisaks samblale ja igasugu vigastustele tuleks vaadata üle ka korstna ümbrus. “Kui katusel on neelud, siis kindlasti tuleks kontrollida, et need poleks kahjustada saanud ega ummistunud lehtede või muu prahiga,” sõnas ekspert.

Kas katus renoveerida või välja vahetada?

Kui esmane vaatlus on tehtud ning tundub, et katuse seisukord on aastate jooksul kannatada saanud, tuleb inimesel üldjuhul otsustada, kas asuda katust renoveerima või see välja vahetada. 

“See on ilmselt üks neist otsustest, mida me kõik tahaksime võimalikult kaugele tulevikku lükata,” nentis Keert katuse väljavahetamisest rääkides. “Alati ei pea katkist katust ka välja vahetama. Kui konstruktsioon ise on tugev ning katust on võimalik turvaliselt parandada, siis tasubki parandada ja renoveerida.”

Küll aga tuleks Ruukki müügidirektori sõnul kriitiliselt hinnata seda, kas katust on üldse mõtet renoveerida. “Kui on oht, et katuse aluskonstruktsioon saab niiskeks või vigastada, siis tuleks tõenäoliselt minna juba täieliku välja vahetamise teed.”

Suures pildis on just katus hoone juures see, mis kaitseb elanikke igasugu ilmastikutingimuste, vihma, lume ja rahe eest ning keegi ei taha, et liialt hilja peale jäänud katusetööde pärast saavad kannatada eluruumid. 

“On tulnud ette mitmeid juhtumeid, kus vesi tilgub läbi katkise katuse eluruumidesse ja kahjustused on juba tunduvalt hullemad. Seetõttu on oluline kõiksugu probleemidest võimalikult vara teadlik olla ja need kõrvaldada. Kokkuvõttes tuleb nii kõige soodsam,” rääkis Keert ja lisas, et katuse vahetamise otsust ei pea majaomanik ise langetama.

“Ilmselt kõige mõistlikum on siin konsulteerida eksperdiga, küsida nõu ja arutada võimalikke variante,” sõnas ta.

Katuse vahetuse puhul mängib peamist rolli kindlasti katuse kattematerjali valik. Skandinaavias ja mujal Põhja-Euroopas ringi vaadates on selgelt näha eeskätt teraskatuste populaarsust. Põhjuseid teraskatuse eelistamiseks ei pea kaugelt otsima.

“Viimasel ajal on tunduvalt enam hakatud väärtustama materjalide taaskasutust. Hinnatakse seda, kui jätkusuutlik ja kestlik mõni materjal on. Kui me võrdleme terasest katuseid teiste katusematerjalidega, siis suureks eeliseks on terase puhul selle taastöödeldavus. Teraskatust saab väga lihtsalt ka taaskasutusse suunata, kui peame seda näiteks vanemalt hoonelt eemaldama,” selgitas Keert.

Vastupidavuse ja kestlikkuse osas räägib teraskatuse kasuks ka pikk garantiiaeg – koguni 50 aastat. 

Vaata üle ka vihmaveesüsteem

Teatavasti ei koosne katus ainult kattematerjalist, vaid ka vihmaveesüsteemist ja erinevatest turvalahendustest. Kui katuse seisukorra hindamine on kevadel juba ette võetud, siis kindlasti tuleks heita pilk ka vihmaveerennidele.

“Ka siin pole tegu raketiteadusega. Kui on näha, et kuskilt midagi tilgub, kust ei peaks, siis tuleks võtta redel ja ise vaadata, kas ja mis on viga,” selgitas Keert.

Silmnähtavalt kulunud ja iganenud vihmaveerennide korral tasuks need mõistagi välja vahetada. 

“Vihmasüsteemi vahetus pole kusjuures sugugi kulukas ettevõtmine, mistõttu ei tasuks seda peljata vaid võimalusel kindlasti ära teha. Kui hoonel aga vihmavee äravooluks üldse süsteemi pole, siis tuleks see tungivalt esimesel võimalusel paigaldada lasta,” lisas ekspert.

Seda põhjusel, et vihmasüsteem ei kaitse ainult hoone katust, vaid ka hoone ümbrust ja fassaadi. Taevast langenud sademed püütakse rennidesse ning suunatakse äravoolutorude kaudu katusest ja seintest eemale. “Sedasi jääb maja fassaad puhtaks ega teki ohtu, et vihmase ilmaga tekib hoone ümber soo,” sõnas Ruukki katuste müügidirektor Kristjan Keert.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.