11 hektari suurusele Volta tehase territooriumile kerkib tervikliku mikroinfrastruktuuriga kvartal kokku 29 hoonega. Volta kvartalit tutvustaval sündmusel rääkis Koko arhitektuuribüroo arhitekt Andrus Kõresaar, et tema jaoks iseloomustab industriaalarhitektuuri kõige paremini kunagi Voltas toodetud ja kõigile tuttav vahvlimasin.
Volta kvartali tänastest arhitektuurilistest lahendustest rääkides sõnas Kõresaar, et tema jaoks võtab kogu kontseptsiooni hästi kokku Volta vahvlimasin. „Industriaalarhitektuur on ratsionaalne, millel on kindel võrgustik – seda näeme vahvlimasina ruudustiku näol. Kergelt ümarad nurgad on inimestele ohutud ega tee haiget ning kokkuvõttes on tegemist üdini praktilise asjaga. Just see andiski noodi kätte, kuidas teha tööstusarhitektuurist uut arhitektuuri. Volta kvartalist leiab ka ümarate nurkadega majad, mis on inspireeritud just Volta vahvlimasinast,“ lisas Kõresaar.
„Põhja-Tallinnas on aluseks tugev militaarne arhitektuur, millest me korjasime kokku peamise, kuidas uut arhitektuuri edasi viia. Materjalidest on kasutatud soojatoonilisi metalle, sooje ning külmi telliskivistruktuure, naturaalset puitu ja jõulist kollast värvigammat. Nii jõudsimegi Volta järgmiste eluhoonete mõttepunktide allikateni, millest need majad hakkasid vormi ja esteetikat leidma,“ rääkis arhitekt.
„Kuus maja, mil nimeks Volta Residentsid, on rohelise elukeskkonnaga, materjalide liigendus ja rütmid jätkuvad tööstusarhitektuurile iseloomulikult,“ kirjeldas Kõresaar. „Hoonetel joonistuvad välja suured aknad, mis on industriaalarhitektuurile omane, et naturaalne päevavalgus jõuaks tootmishallides igale poole. Meile võib küll tunduda, et aken võiks energiatõhususe mõttes olla väike, kuid arvan, et elanik on väärt iga viimast kui valguskiirt, mida päike meile annab. Akende pakettide soojapidamine on läinud palju paremaks kui 10 aastat tagasi,“ märkis ta.
„Tööstusarhitektuurile on olnud reeglina omane, et see on pidevas muutuses: kui tehaste hoonetele oli vaja uusi osi, liideti need jooksupealt ning hooned muutusid teistsuguseks, mis andis sellise nihestatud elemendi, just sellise mõttega ongi projekteeritud näiteks metallist rõdukandurid. Kvartali tänavavalgustid on aga inspireeritud elektrimootoritest, mida Voltas toodeti,“ rääkis Kõresaar.
„Kõigi kortermajade puhul on üks iseloomulik joon: Volta kortermajad on külalislahked ning kutsuvad, sissepääsualad on eriliselt võimendatud ja esimene korrus kõrge. Igaüks, kes läheb sinna külla, tunneb ennast oodatult. Kasutatud on Londonist tuntud sadamaäärsete ehitiste värvigammat: soe tellis tekitab hubasust.“
Kõresaar märkis, et kui arhitektuur kõrvale jätta, siis kahtlemata on Volta kvartalis peamine elanikukesksus, energiatõhusus ja kergliikluse võimalus, mis on omaseks muutunud juba Kalamajale ja Balti jaama ümbrusele. „Elanik võib ka üle poole aastast hakkama saada jalgrattal või tõukerattal liikudes.“
Volta kvartali arengul saad silma peal hoida kvartali kodulehel.
Endover on 25 aastase tegutsemiskogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, mis loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondasid.
