Arhitekt Juhan Kangilaski: Volta kvartalis saavad kokku Põhjamaade linnaruumi vibe ja New Yorgi tööstusarhitektuur

Foto: Tõnu Tunnel

Põhja-Tallinn on üks pealinna mitmekülgsemaid ja kiiremini arenevaid linnaosi, mille ajaloolised tööstuskompleksid ja vanad tehasehooned meelitavad nii arhitekte, arendajaid kui uue kodu otsijaid. Lähiaastatel kerkib Kalamaja ja rannajoone vahele, endisele Volta tehase alale, uus 29 hoonest koosnev kvartal, mis paistab varasemate projektide seast silma eelkõige selle poolest, et tegemist on tervikliku elukeskkonnaga, kus on käe ja jala ulatuses olemas kõik tööks ja koduseks eluks vajalik.

Arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski rääkis lähemalt sellest, kuidas kombineerida omavahel uut ja vana ning millised on tööstusrajoonide arendamisega seotud väljakutsed.

Kvartalil peab olema nii nägu kui lugu

Kangilaski sõnul on Volta ja teiste sarnaste piirkondade suurimaks tõmbenumbriks lugu ja iseloom. “Inimestele meeldib, kui paigal on oma minevik ja lugu, mitte lihtsalt, et oli üks põld ja siis äkitselt ehitati maja” kinnitas Kangilaski. “Üks asi on luua uus ja kvaliteetne elukeskkond, aga elu ja identiteedi annab sellele ikkagi põnev ajalugu, millega saavad inimesed suhestuda. Krullis, Voltas ja Noblessneris on selge, et koha bränd ja identiteet tekivad ise ja arendaja ja arhitekt ei pea hakkama seda kuidagi kunstlikult juurde tootma.”

Huvi unikaalsete ja huvitavamate pindade vastu on tuntav ka kinnisvaraturul ja eriti populaarsed on just ajaloolistesse või vanematesse majadesse loodud kodud. “Identiteeti tahab tegelikult nii kodu kui kontor, et see ei oleks lihtsalt üks suvaline maja, mis on korda tehtud” lisas Kangilaski. “See on kindlasti trend, mis jääb püsima nii Eestis kui ka mujal maailmas.”

Arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski, foto: Rasmus Kooskora

Kuidas ehitada linna?

Volta kvartali 2013. aastal toimunud arhitektuurikonkursi eesmärk oli leida visioon, mis käsitleks kvartalit tervikuna, mitte jupi haaval. Kangilaski sõnul on ajalooline tööstusala projektina haruldane, aga samas hea võimalus luua midagi ebatavaliselt suurt. “Kvartalile tuli leida terviklik visioon, mitte hakata ühest nurgast vaikselt joonistama,” selgitas Kangilaski.

Suur territoorium ja ajaloolised hooned on arhitektide ja arendajate seas hinnas, aga see ei tähenda, et töö oleks lihtne. “Meil on suur ala, mille keskele on planeeritud park ja ebatavaline on näiteks see, et uued hooned on pargi ümber üsna tihedalt koos, et vanadel hoonetel kitsas ei hakkaks,” rääkis Kangilaski. “Nii tekivad uued huvitavad vaated ja jääb alles austus olemasoleva vastu. See oligi projekti esimene suurem väljakutse, et ajaloolised paekivimüürid, tehasehooned ja uhke peahoone saaksid kõik oma õhu ja ruumi.”

Vanad tehased ja laohooned on üks linnaosa rikkuseid ja kvartali arendamisel oli eesmärk sobitada kokku nii uued hooned vanadega kui ka kogu kvartal ülejäänud linnaosaga. “Voltal on ühiseid jooni näiteks Noblessneriga,” selgitas Kangilaski. “Meil on vanad ja pikad paekivihooned, millel on kiriklikud ja basiilika-tüüpi võlvid ja suursugune siseruum. Samas on ka sarnasusi Manufaktuuri ja Rotermanni kvartalitega, kus on samamoodi säilinud vana, eemaldatud nõukogudeaegsed osad ja ehitatud või planeeritud asemele uued hooned.”

Erinevus seisneb eelkõige selles, et Noblessneris on mitu ajaloomälestist, mis seavad arendustööle ja arhitektile karmid nõuded. Voltas on piiranguid veidi vähem, aga kuna tegemist on ikkagi ajalooliste hoonetega, ootab tipptasemel käsitlust ja kvaliteeti terve linn.

Tükike New Yorki

Suurte tehasekomplekside arhitektuuriline stiil oli paigas juba sajand tagasi – olgu see siis Inglismaal, New Yorgis, Peterburis või Tallinnas. Ideed võeti rahvusvahelisest inforuumist ning tänu sellele leidub ka Eestis oma killuke New Yorki või Inglismaad.

New Yorgi industriaalarhitektuuri iseloomustavad mitmed elemendid – palju tellist, suured klaaspinnad, metalli kasutamine ja julged kontrastid. “Selliseid stiilivõtteid on võimendatud juba kahe valmis hoone puhul, aga lihtsalt kaasaegsemas võtmes,” selgitas Kangilaski. “New Yorgi stiili vanades tehasehoonetes iseloomustab suurus, kõrgus ja proportsioon ehk kui hoone lae kõrgus on viis või kuus meetrit, loobki see loft’iliku või newyorgiliku arhitektuuri.”

Ühiseid elemente võib tähelepanelik silm märgata industriaalrajoonide arendustes ka Põhjamaade, eeskätt Taani või Norraga. Kangilaski sõnul on Volta kvartalis saanud kokku New Yorgi stiil ja Põhjamaade inimkeskse linnaruumi idee. “New Yorgis ja teistes suurlinnades ehitati ka tehasehooned kõrgusesse ehk vabalt mitmekümne korruselisteks, siis meil on proportsioonid natuke teised,” selgitas Kangilaski. “Hoonete vahele peab jääma õhku ja vaba ruumi, et tekiks teise rütmiga ja inimestega arvestav elukeskkond. See on Põhjamaade vibe, mida võib juba näha Noblessneris, kus on laiad kõnniteed, promenaad ja hoonete vahel küllaga hingamisruumi.”

Kumb on lihtsam: ehitada nullist või arendada olemasolevat?

Ajalooliste hoonete arendamine on küll põnevam, aga ka keerulisem, sest uus idee tuleb sobitada juba olemasolevate elementidega. “Vana uueks loomisel tuleb arvestada kõiksugu piirangute ja üllatustega,” kinnitas Kangilaski.

“Uue hoone puhul saad justkui liivakastis uue terviku joonistada, aga vana säilitamisel tuleb oluliselt rohkem vaeva näha.” Kui uue hoone puhul on peamine väljakutse pinnas, siis vanade hoonete puhul võib oodata komplikatsioone nii pinnase, vundamendi kui olemasolevate struktuuride mõõtmise ja tugevdamisega ja omaette väljakutse võib olla ka energiatõhususe tagamine vanade hoonete uuendamisel.

Teisalt on see kõik tore, sest Kangilaski sõnul arhitektidele piirangud tegelikult meeldivad. “Mida rohkem on piiranguid, seda rohkem tuleb mõelda ja seda põnevamaid asju saab luua,” selgitas Kangilaski. “Põllukrunt ei inspireeri samamoodi nagu vanad tehasehooned ja paekivimüürid. Mäletan hästi, et Volta loftide puhul oli võimaluste hulk lausa kolossaalne: kõrged ruumid ja vahetasapinnad andsid tohutult mänguruumi.”

Tänaseks on kvartali arendus jõudnud nii kaugele, et juba 2022. aasta lõpuks valmib kuus uut kortermaja ning 1912. aastast pärit elu- ja ärihoone, kuhu on planeeritud kuni 6 meetri kõrguste lagede ja sisehooviga loft-tüüpi ridaelamud ehk Volta Galerii Loftid, valmib juba käesoleva aasta suvel. Päris valmis saab kvartal tervikuna 2025. aastal.

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida kvartali kodulehel.

Endover on 25-aastase tegutsemiskogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, mis loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondasid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.