Tulevikus võiksid linnad välja näha sellised, et kõik eluks vajalik ehk kodud, kontorid, ärid, meelelahutus ja muu põnev ei ole koondunud kesklinna kokku, vaid on kõigile kodu lähedal olemas ka teistes linnaosades. Teisisõnu on linnaplaneerimise seisukohast fookuses kaks tuleviku teemat: 15 minuti linn ja WoHo (work-home) kvartalid. Mida need endast kujutavad ja milliseks kujuneb tulevikus linlaste elu? 

Suured muutused tööpõllul

Kaugtöö oli populaarsust kogumas juba enne viimaste aastate pandeemiat – paljude jaoks oli kodus töötamine viis, kuidas säästa aega ja vähendada igapäevaste sõitude arvelt kütusekulu. Nüüdseks on kaugtöö Euroopas nii populaarne, et linnadel tuleb hakata uue trendi järgi ümber kohanema. Kui kümne aasta eest tegi Euroopas kaugtööd 5-6 protsenti elanikkonnast, siis 2020. aasta seisuga on kaugtööl juba 12 protsenti inimestest. Kaugtöö rekordit hoiab meie põhja-naaber ehk Soome, kus on kaugtööle üle läinud tervelt 37 protsenti tööealistest inimestest. 

Kaugtöö trendi tõttu on mitmel pool kerkimas töö ja kodu ehk WoHo kvartalid, mis ühendavad endas elupindu ja büroohooneid. Trendist võidavad ka ärid ja ettevõtted, kes ei pea hakkama kesklinnas rentima kalleid tööruume, vaid saavad panustada sellesse, et töötajail oleks kodudes olemas kõik tööks vajalik –  olgu selleks siis monitorid, korralik töölaud või muud vahendid. Nii ei pea tööandja hoolitsema eraldi kontoripindade eest ega maksma suure hoone elektri- või küttearveid. 

Tallinna esimene 15 minuti linn

15 minuti linna kontseptsiooni autoriks on Pariisis asuva Panthéon-Sorbonne’i ülikooli professor Carlos Moreno, kes otsis head lahendust maailma linnade järjest kasvavale autostumise probleemile, et luua inimkeskne linnakeskkond. Moreno 15 minuti linna projekt pälvis 2021. aastal ka Obeli arhitektuuri auhinna ning on kogunud ohtralt tunnustust erinevate keskkonna organisatsioonide ja teadlaste hulgas.

Tallinna esimene terviklik 15 minuti kvartal tuleb Põhja-Tallinnasse, endise Volta tehase territooriumile. 11 hektari suurusele alale kerkib tervikliku mikroinfrastruktuuriga kvartal kokku 29 hoone ja uue pargiga, kuhu on planeeritud mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi kõigile. Kvartali arendustegevus toob tulevikus linnaossa juurde üle 10 000 inimese, kellele tuleb tagada kodu lähedal kõik eluks vajalik. Töö, eluase, meelelahutus ja olulisemad teenused võiksid kõik jääda maksimaalselt 15-minutilise jalutuskäigu kaugusele. 

Volta kvartal on planeeritud selliselt, et elanikud saavad kõik oma igapäevasteks toiminguteks vajalikud käigud tehtud lausa 5-10 minutiga. Kui praegu tuleb inimestel tööle, lasteaeda, trenni või restorani jõudmiseks sõita auto või ühistranspordiga, siis Volta kvartal toob kõik olulise kvartali ja linnaosa elanikele märksa lähemale. Lisaks elu- ja äripindadele on kvartalisse planeeritud hulganisti vaba aja veetmise võimalusi, esmatarbepoed, spordiklubi, toidutänav ja erinevad elustiilipoed. Lisaks on plaanis rajada lasteaed ja erameditsiini näol ka kodu lähedale arstiabi võimalus. 

Mitu elupinda on planeeritud täitma kahte funktsiooni korraga: ühes hoone osas on korterid, teises aga äripinnad. Samuti on plaanis rajada eluhooneid nii, et hoones oleks mõni ühiskasutatav tööruum neile, kes näiteks laste kõrvalt oma elutoas segamatult töötada ei saa.

Inimkeskne, mitte autokeskne linn

Autostumine on tekitanud linnadesse kolm suuremat probleemi: ummikud, ruumipuudus ja kehv õhukvaliteet. Põhja-Tallinnasse kolib lähiaastatel juurde ligi 30 000 inimest, mis tähendab, et linnal ja arendajal tuleb kõvasti vaeva näha, et kujundada uus elukeskkond selliselt, et auto ei ole ainus ega ka kõige parem viis, kuidas liigelda, sest muidu ei mahu autod lõpuks linna ära. 

Mida rohkem on linnades ja eriti just elumajade ümbruses autoliiklust, seda kehvem on inimeste unekvaliteet ja stressitaluvus. Sama on õhukvaliteediga: mida rohkem on kodude läheduses ja tänavatel heitgaase, seda suurem on elanikkonna tervisehädade risk. Linnas peaks olema piisavalt vaikust, rohelust ja ruumi, et inimesed ei peaks mõnusalt aja veetmiseks alati linnast välja sõitma.  

Volta kvartalis viiakse kogu parkimine maa alla ja linnaruum ning kvartalisse rajatavad tänavad ongi mõeldud eelkõige jalakäijatele ja ratturitele. Samuti on arvestatud rendiautode vajadusega ehk kvartali ümbrusesse on planeeritud mitu autojagamispunkti. Samuti väheneb autoliiklus kogu linnas selle arvelt, et kvartali elanikud ei pea teenuste ja toimingute jaoks sõitma ühest linna otsast teise.

Ärid ja ettevõtted hakkavad laienema

Kui inimesed ei pea sõitma iga päev kesklinna tööle, on see põhjus äridele ja ettevõtetele kolida või laieneda kesklinna piirkonnast teistesse linnaosadesse ümber. See ühtlustab majandustegevust üle linna ja toob teiste linnaosade elanikele teenused senisest lähemale. Kui inimesed töötavad tulevikus oma Volta kvartali kodudes, tahavad nad lõunapausil einestada kodu lähedal, mis suurendab nõudlust kohvikute ja restoranide järele. Pärast tööpäeva võiksid ka jõusaalid ja muud vaba aja veetmise võimalused olla võimalikult lähedal.

Põhja-Tallinn hakkab tervikuna ilmet võtma: Volta kvartali kõrval on Noblessner pika mereääre ja restoranidega ning kvartalist teisele poole jääb Telliskivi kultuuriürituste ja toidutänavaga. Mööda Kalaranna teed jääb kesklinn jalgrattal või tõukerattal 10 minuti kaugusele ning kui sõita 10-15 minutit teisele poole ehk poolsaare tippu, leiab eest kaks ilusat supelranda ja looduskaitseala.

Elanikkonna kasv ja arendustegevused meelitavad tulevikus kohale ka rohkem kaubandust, mõne spaa, kino või muu meelelahutuskeskuse. 

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida kvartali kodulehel.

Endover on 25-aastase tegutsemiskogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, mis loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondasid.