Soovitan olla mitte väga hoolas ja jätta aianurka kasvama natuke umbrohtu. Näiteks tavaline kõrvenõges on oluline toidutaim mitmete ilusate liblikate röövikutele ja lepatriinu vastsetele. Täiskasvanud lepatriinud söövad aga hea meelega lehetäisid. Seega, kui tahate, et teil oleks vähem lehetäisid, tasub nõgesed kasvama jätta.
Jäta osa aiast niitmata!
Kui muru on nii ära klanitud, et selles ei kasva isegi ristikhein, pole seal elurikkust ollagi, vaid pigem on see roheline kõrb. Koduaias võiks olla siiski 1-2 niitmata paigakest, kus saavad tärgata teised taimeliigid, kes muidu esile ei pääseks. Isegi niidukitootjad soovitavad vähem niita! Kui niita natuke vähem, kasvab aias looduslik mitmekesisus.
Organiseeritud segadus kaitseb taimi kahjurite eest
Köögiviljapeenral võiks kasutada sellist taimede kasvatamise viisi nagu Tootsi peenar ehk segaviljelus. Kui panna erinevad söögitaimed, nt porgandid ja sibulad või kapsad ja kartulid kasvama vaheldumisi, siis ei leia kahjurid taimi üles, sest teiste lõhn eksitab neid. Kahjurite arvukust on võimalik vähendada ilma mürkideta.
Too oma aeda kohalikke niidulilli!
Mesilastele ja liblikatele meeldivad meie niitudel kasvavad lihtõielised taimed, mille südamik on avatud ja millest on lihtne nektarit kätte saada. Et mesilastele toitu juurde luua, tasub aias kasvatada kohalikke niidulilli. Nende koduaeda saamiseks võib käia suve keskel kohalikel niitudel ja korjata sealsete lillede seemneid, kui need on valminud. Korja kuivanud seemnepead, -kuprad väikesesse paberkotikesse või kasvõi taskupõhja, puhasta kodus ära, märgista ja puista sügisel oma aias valitud kohta maha.