Ei muuda tegelikult. Pärast seda, kui sa oled kohvipurust juba kohvi valmistanud, on enamik happelisusest sellest kadunud.

Oregoni Ülikooli materjalidest selgub, et kuna hape, mida kohvis leidub, on vesilahustuv, lahtub enamik sellest kohvivee sisse ära.

Kas siis võiks panna taimedele värsket kohvipuru? Teoreetiliselt võiks, aga seda oleks vaja tohututes kogustes, et vihm sellest jagu ei saaks. Kipub kulukaks minema.

Aga kas kohvipaksust saab siis hea multši nagu räägitakse?

Ei, ka see ei pea paika. Kohvipaks on liiga tihedalt klompis, multš aga peab olema hingav ja õhku läbilaskev.

Kuidas kohvipaks komposti passib?

Tegelikult üldse mitte. Kohvipaks mõjub hukutavalt vihmaussidele, kelle olemasolu kompostis on äärmiselt tähtis. Nii et kohvipaksu ei tasuks kompostikasti üldse panna.

Samuti on kohvipuru antibakteriaalne ja see on omadus, mida komposti siirduval materjalil kindlasti olla ei tohiks: seal peaks just elutegevus käima, kohvipuru võib aga kõik kasulikud mikroobid tappa.

Kui sul pole kohvipaksu kusagile mujale visata, siis pane seda kompostikasti vähemasti tagasihoidlikult. Pea meeles, et hoolimata värvist loetakse kohvipaks kompostis roheliseks materjaliks, nii et mida rohkem kohvipaksu, seda rohkem pruuni materjali pead kasti lisama, et asi tasakaalus püsiks. Hästi sobivad näiteks kuivad puulehed.

Aga tigusid kohvipuru ju ikka tapab ja eemale hoiab?

Garden Mythsi aiandusspetsialist Robert Pavlis testis seda teooriat põhjalikult ja leidis, et vähe sellest, et kohvipaks tigusid ei tapa, see isegi ei aeglusta nende liikumist.