Arborist: sügisel tuleb koduaias oksi kärpida väga ettevaatlikult, valesti tegutsedes võib puud hukka saata

Arborist Ats Mölder.

Aeg-ajalt tuleb igas koduaias teha puudele hoolduslõikuseid, kuid valesti valitud ajastus ja valed meetodid võivad teha puule rohkem kahju kui kasu. Arborist Ats Möldri sõnul on parim aeg puude hooldustöödeks kesksuvi, kuid ka sügisel tohib koduaia puid lõigata, kui teha seda väikeste lõigetena ja õigete meetoditega.

Möldri sõnul sõltub lõikamiseks sobiv aeg eesmärgist. “Näiteks talv on parim aeg raietöödeks, kui puu on vaja täitsa maha võtta. Siis on linnud läinud lõunamaale, raiumine ei sega nende pesitsusaega. Samuti on maapind külmunud ning lehtpuude oksad tühjad, mis tähendab vähem koristamist,” räägib Mölder.

“Eesti kliimas on parim aeg puude hoolduslõikuste jaoks kesksuvi, sest siis on taimedel vegetatsioon täies hoos ning puud suudavad lõikehaavad paremini sulgeda,” ütleb Mölder, kuid lisab, et vajalikke hoolduslõikuseid võib teha ka kevadel ja sügisel, kui neid tehakse teadlikult, õigete tööriistade ja puusõbralike meetoditega.

Milliste okste lõikamine on sügisel põhjendatud?

Arborist soovitab sügisel teha ainult väiksemaid lõikeid. “Kui koduaias on vaja sügisel lõigata näiteks õunapuud, siis minu soovitus on see, et lõikus toimuks perifeeriast – puu välispiirist natuke sissepoole. Kui lõigata tüvele lähedalt, siis on lõiked suured ja sügisel ei suuda puu seda haava sulgeda. Talvel võib haavale niiskus vahele minna ja külmudes selle hoopis rohkem katki lüüa,” sélgitab Mölder ja lisab, et õunapuude lõikamisega tasub sügisel oodata seni, kuni suurem õunamass on maha tulnud.

Aga milliste okste lõikamine on sügisel üldse põhjendatud, kui parim aeg hoolduslõikusteks on hoopis kesksuvi? “Sügisel on põhjendatud kuivanud ja juba murdunud okste lõikamine, sest need on potentsiaalselt ohtlikud ning võivad ühel hetkel kellelegi või millelegi peale kukkuda,” räägib arborist.

Kuna sügisel langetavad puud lehti, siis võib olla keeruline eristada kuivanud oksa elusast. Kuivanud oksad tunneb tavaliselt ära selle järgi, et neil ei ole pungasid, samuti on need teistest okstest erinevat värvi ning nende koor võib olla juba lahti laasunud.

“Enamasti kuivavad sellised oksad, mis paiknevad puuvõras seespool ja ei saa piisavalt valgust. Muidugi võivad rolli mängida ka erinevad putukkahjurid ja puuseened. Pahatihti aitab ka inimene ise kaasa, tekitades puudele mehaanilisi vigastusi – näiteks puu ümber seotud pesunöör võib pikas perspektiivis puule saatuslikuks saada. Kui kuivanud oks on juba liiga suur, siis see võib puu küljest enda massi all lihtsalt lahti murduda. See tuleb sobival võimalusel ära lõigata, et ei kahjustaks inimest või vara,” ütleb Mölder.

Kuidas oksi õigesti lõigata?

Oksi on õige lõigata oksakrae pealt. “Oksakrae on omamoodi kannus, millest oks algab. Kui lõigata oksakrae pealt, siis tuleb lõikehaav väiksem ja puu suudab selle paremini sulgeda. Kui lõigata aga lihtsalt tüve lähedalt, siis teeb oskamatu lõikaja enamasti silelõike, mida puul ei ole enam võimalik korralikult sulgeda,” selgitab arborist.

Oksakrae on rõngakujuline paksend oksaaluse ümber selle tüvest või suuremast oksast väljumise kohas. Õigem on oksa lõigata oksakrae pealt, kui eemaldada oks koos oksakraega, siis ei jõua puu haava korralikult sulgeda.

Oksakrae enne lõikust.
Oksakrae pärast lõikust.

Sügisel on tormide ja raske viljamassi tõttu tavaliseks probleemiks murdunud oksad. “Murdunud oksad tasub eemaldada samuti oksakrae pealt. Aga kui oks on murdunud tüvest natuke eemalt ja haav paikneb kohal, mille läbilõige on üle 10-12 sentimeetri, siis seda haava puu enam hästi vastu talve ei paranda. Sel juhul tasub kaaluda, kas jätta puule natuke pikem tüügas, et puu saaks vigastusele reageerida,” räägib Mölder.

“Praegusel ajal võib puudel piirata ka vesikasvusid. Need on võsud, mis tekivad puudele varasemate lõikehaavade peale. Vesikasvudega on lihtsalt see mure, et nad kasvavad kiiresti ja kui korra lõikad, jääd iga aasta lõikama. Tavaliselt need ei juurdu tüvesse eriti tugevalt ning pikaks ajaks hooleta jättes võivad ka need kergesti murduda,” selgitab ta.

Milliseid vigu puid kärpides enamasti tehakse?

Möldri sõnul on üks peamisi vigu, mida koduaia omanikud puid hooldades teevad, liiga suurte lõigete tegemine. “Kui lõigata tüve lähedalt ja tekitada puule suur haav, siis puu ei suuda seda kiiresti sulgeda ning sinna võib tekkida mädanik,” ütleb Mölder ning lisab, et õunapuud on üldiselt visad, aga luuviljaliste puudega peab eriti ettevaatlik olema, sest neile lõiked üldse ei meeldi.

Arboristi sõnul peaksid koduaia omanikud vältima ka puude liigset lõikamist. “Suur viga on see, kui viljapuu kärbitakse nii-öelda vihmavarjuks. See on nõukogudeaegne võte, millel tänapäeval ei ole enam puuhoolduses kohta. Puu tahab ikkagi kasvada kõrgusesse ja valguse poole, aga kui keskmine tüvi ära võetakse, siis ta hakkab energiat kõrvalokstesse andma. Ning kui kõik kõrged oksad on ära eemaldatud, siis keskmine osa ei ole enam UV-valguse eest kaitstud,” räägib ta.

Millal kutsuda appi arborist?

Kuigi väiksemate okste lõikamisega madalamatelt puudelt saab enamasti aednik ise hakkama, soovitab Mölder suuremate puude puhul ikkagi spetsialisti kutsuda. “Puude lõikamine on väga ohtlik töö, eriti kui on soov kärpida kõrgel asuvaid oksi. Kui lõikust ei saa enam teha kahe jalaga maapinnal seistes, siis peaks kutsuma arboristi,” ütleb Mölder. Ta rõhutab, et redeli kasutamine puu lõikustööde juures on väga ohtlik, eriti siis, kui lõikamiseks soovitatakse kasutada kettsaagi. “See on eluohtlik kombinatsioon. Reeglina arboristid ei lõika puid redeli pealt, vaid kasutavad spetsiaalseid köisi ja vastavat turvavarustust,” rõhutab ta.

“Kui aiaomanik läheb puud hooldama, siis kõigi eelduste kohaselt ei peaks ta kettsaagi üldse vajama – see näitab, et ta tahab teha liiga suuri lõikeid. Enamiku hooldustöid saab tehtud käsivahenditega: näiteks oksasaega, oksakääridega, mis mahuvad kätte või on teleskoopvarre otsas. Ise kasutan väiksemate okste puhul Husqvarna oksasaagi, millega saan tehtud enamiku töid,” selgitab Mölder.

Puude lõikamine on ohutu ainult siis, kui kasutatakse õigeid tööriistu ja kindlasti ka sobivat riietust ja jalanõusid. “Peas võiksid olla kaitseprillid, kiiver – vähemalt rattakiivergi – töökindad ning suletud varvastega ja libisemisvastaste taldadega jalanõud, samuti tugevam ja katvam riietus. Lühikesed püksid ja plätud ei ole kindlasti sobiv tööriietus,” lisab ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.