Nii jõudiski vill juba sel kevadel Sigridi kasvuhoonesse. Lambavilla hankimine talle erilist peavalu ei valmistanud, sest tal endal on kaks lammast, lisaks on lambad naabritel ja ühel tema tuttaval. Kel lambaid käepärast ei ole, neil siiski meelt heita ei tasu: lambakasvatajatega kontakti võttes on seda võimalik üsna hõlpsalt soetada.

Lambavilla kasutegur taimede ümber peaks olema see, et see hoiab taimed soojas, vähendab vajadust neid kasta (vill ei lase niiskusel aurustuda) ja läbi villa kastmine viib mulda palju vajalikke mineraalaineid, mis taimi turgutavad. Samuti ei anna vill võimalust umbrohul vohama hakata.

Miinuspoolena on mõni välja toonud, et tomatitele näiteks võib külge jääda lambavilla lõhn, aga teised jälle midagi sellist täheldanud ei ole, nii et üheselt seda väita siiski ei saa.

Mis Sigridi kasutatavast lambavillast edasi saab, ta esialgu veel öelda ei oska. “Ideeliselt peaks seda saama vähemalt kaks aastat kasutada enne kui ära laguneb. Kui katsetuse tulemused on head, taimed tugevad ja saak ilus, siis läheb vill kevadel uuesti käiku,” sõnab ta.

Sigrid on ideed ka sotsiaalmeedias jaganud ja tagasiside on üsna tormiline ja positiivne. Nii mõnigi kinnitab, et on sama nõksu juba varasematel hooaegadel kasutanud ja tulemused on suurepärased.