“Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks viib põllumajandusamet igal aastal läbi viljapuu-bakterpõletiku seire, mille käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. Igal aastal võetakse proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,” ütles ameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Birger Ilau pressiteates.
“Muuhulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikute küljes peab ka eraisikule turustades alati olema taimepass, millel peab kindlasti olema märge “PZ Erwinia amylovora” või “PZ ERWIAM”,” märkis Ilau.
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka niinimetatud karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180 kraadi allapoole.
Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aastal, nakatunud istikud on hävitatud ning kahjustaja leiukohtade läheduses tehakse sel hooajal intensiivset seiret.
Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palub põllumajandusamet teavitada ameti taimetervise ja aianduse osakonda e-posti teel.