Tormine edelatuul lükkab merevett Eesti lääneranniku poole ja tõstab veetaset, mis reede öösel ja hommikupoolikul kerkib 90-120 cm üle keskmise taseme, jäädes kriitilisest piirist üle 0,5 m madalamale.

Tormine aeg kujuneb õnneks lühiajaliseks ja tuule kiiret nõrgenemist on saartel oodata juba pärastlõunal ja mandril õhtul.

Hobisünoptik lubab äikest

Hobisünoptik Kairo Kiitsak kirjutab oma Facebooki-lehel, et Päeval on sisemaal juba puhanguid 14-19 m/s, saartel 17-22 m/s. Hilisõhtul jõuab tormi kese Botnia lahe kohale. Tuul saab veel rohkem hoogu juurde. Neljapäeva ööl vastu reedet (3.04) levib vihma- ja lörtsisadu üle Eesti ida suunas. Saartel on oodata puhanguid 22-28 m/s. Sisemaal on pärast keskööd puhanguid 17-23 m/s, mõned tugevamad iilid võivad küündida kuni 25 m/s.

“Tuul on väga puhanguline, mistõttu on see eriti ohtlik just sisemaal. Autod tuleks puudest eemale parkida ja korjata kokku oma hoovilt kõik kergesti õhku tõusvad esemed,” soovitab Kiitsak.

Öö jooksul pöördub tuul alatest saartest läände ja loodesse ning õhumass hakkab jahenema. Selle tulemusena käivitub rünksajupilvede areng. Uued hoogsajud liiguvad läänest itta. Püsib väike äikeseoht. Enamasti sajab vihma ja lörtsi, kohati ka hooglund ning pole välistatud väikese läbimõõduga rahe ega lumekruubid.

Päev jätkub tormiselt, puhub läänekaare tuul. Saartel olukord enam siis nii hull pole. Küll aga puhub võrdlemisi tugev tuul Mandri-Eestis (puhanguti 17-23 m/s). Sagedased sajuhood jätkuvad ja äikeseoht püsib. Hilisõhtul alates lääne poolt tuul nõrgeneb. Reedel ööl vastu laupäeva jätkuvad mõnel pool hoogsajud.

Prognoosi tasub kindlasti arvestada nädalalõpu aiatööde kavandamisel: väga head õues tegutsemise ilma praegu oodata ei ole, küll aga soosib prognoos näiteks kasvuhoones tuule- ja vihmavarjus toimetamist.