Noorele lehtpuuhekile antakse esimestel aastatel rohkem aega sobiva kasvu saavutamiseks. Külgedest võib alguses natuke julgemalt pügada kui pealt, et hekk kohe liigselt laiust ei võtaks.  

Kui lehtpuuhekk on saavutanud soovitud kõrguse, võib hakata seda tihedamini pügama – olenevalt taimesordist 2-3 korda aastas. Öeldakse, et mida sagedamini pügad, seda tihedamaks ja ilusamaks muutub ka hekk. Aga viimast lõikust ei soovitav teha sügisel, kuna värske lõikega puitumata noored võrsed võivad talvise pakasega viga saada. Lehtpuuhekki võib vabalt hooldada korrapäraselt ka korra aastas, aga siis pigem juulis või augustis.

Lehtpuuheki kärpimisel on rohkem eksimisruumi kui okaspuude puhul, kuna lehtpuud on üldiselt kiiremakasvulised ja ajavad kiiremini uusi võrseid, mistõttu saab kogemata liigselt kärbitud kõrguse  kasvatada tagasi kõrvalvõrsetega.  

Täiskasvanud lehtpuuhekil eemaldatakse suurem osa kogu sama aasta juurdekasvust, et säiliks heki kuju ja suurus. Kõrgemad hekid võib lasta kasvada alt veidi laiemaks, et rohkema valguse saamiseks püsiks hekikülg ühtlaselt tihe.

Okaspuuheki kärpimine nõuab rohkem ettevaatlikust

Okaspuuheki kärpimisel peab olema ettevaatlikum. Kui okaspuul latv liiga vara ära lõigata, ei saa õiget kõrgust kõrvalt kasvavate okstega niipea enam kätte, seda eriti kuuseheki puhul. Noori okaspuid tuleb üldiselt pügada harva ja korraga vähe. Kui hekk on saavutanud enam-vähem soovitud kõrguse, võib ladva ära kärpida.

Okaspuuhekki tasub pügada korra aastas ja pigem suve teises pooles, augustis, kui noored võrsed on kasvanud pikaks. Korraga on soovitav ära lõigata kuni pool sama aasta juurdekasvust.

Nii kuuskedel kui elupuudel ei ole uinuvaid pungi nagu lehtpuuhekil, millest nad saaksid kasvatada kiirelt uued võrsed. Seetõttu ei saa okaspuudele ja eriti kuuskedele teha julget noorenduslõikust eelmise või üle-eelmise aasta juurdekasvu kohalt. Sellega võib heki ilusa ja tiheda väljanägemise hoopis ära rikkuda.

Nii okas- kui lehtpuuhekk tahab väetist ja kastmist

Nii okas- kui lehtpuuheki pügamise puhul tagab nende ilusa väljanägemise hoolduse korrapärasus. Ehk kui oled okaspuuhekki püganud aastas korra enam-vähem samal ajal, siis sama regulaarsusega võiks jätkata ka järgmistel aastatel. Kui jätta mõni aasta vahele, on hiljem raske hekil ilusat tihedat joont hoida. Osa võrseid võib ajapikku kujundist liiga palju välja kasvada ning pika pausi tõttu tagasilõikamisel aeglaselt taastuda.

Sarnaselt kõikidele taimedele vajavad ka hekitaimed toitu ehk piisavalt vett ja väetist. Kevadel võiks panna hekitaimedele rohkem lämmastiku sisaldusega väetist rohelise lehemassi kasvatamiseks, suvel lisada taimele vastavat kompleksväetist ning sügisel väetisest lämmastik välja jätta.

Lämmastik ergutab taimekasvu ning sügisel kasvavad pikad uued võrsed ei pruugi talveks piisavalt ära puituda, nii võivad külmaõrnemad hekitaimed saada talvel kahjustada.

Kui on kuum ja kuiv suvi, siis peab hekki aeg-ajalt ka ise kastma. Soovitav on kasta õhtuti, siis ei aurusta päike kastmisvett ära ning see jõuab ka pinnasesse imbuda.

Milliseid tööriistu kasutada?

Nooremat või muidu kenasti hooldatud hekki saab edukalt kärpida tavaliste hekikääridega. Kui hekk on aastaid hooldamata ning vajab kõvemat tagasilõikamist või hekki on palju, tasub mõelda võimsamatele tööriistadele.

Väga mugav on hekki kärpida õigesti valitud hekilõikuriga. Enne hekilõikuri ostu tuleb aga läbi mõelda, millistele vajadustele peaks see vastama. Kõigepealt vaata kriitiliselt üle oma hekid: kui kõrged või madalad, kui laiad, mis seisukorras ja millistest taimedest need on.

Iga hekitüübi jaoks on olemas sobiv tööriist. Näiteks vastavalt heki laiusele tasub valida lõikuri tera pikkust. Lõikehamba haardelaiuse ja võimsuse peaks valima vastavalt okste läbimõõdule ja sellele, kas vaja on lõigata näiteks kuuske või hoopis pehmemat lehtpuud. Kõrgemate hekkide jaoks on olemas pika varrega lõikurid.

Hekilõikuriga võib üldjuhul turvaliselt pügada väiksema kuni 15 mm läbimõõduga oksi. Suurema läbimõõduga okste lõikamiseks, mille puhul on tegemist juba noorenduslõikusega, tuleks kasutada kas oksakääre või -saagi.

Hekilõikureid on nii elektrilisi kui bensiini- või akutoitel töötavaid. Üha rohkem kasutatakse akuga hekilõikureid, sest neil on palju eeliseid: nad tekitavad vähem müra, on kergemad ja puhtamad ning vajavad vähem hooldamist kui nt bensiinitoitel masinad.