Seisma jäänud lehekotid on võibolla ahvatlevamadki kui lihtsalt kuhilad. Siilid on leidlikud ja näevad neid kotte kuiva ja sooja pesana. Märgates lehekottide äraviimisel koti sisse kraabitud auku, võiks ohutuse mõttes selle sisu üle kontrollida.
Hilissügisesed niitmised ja trimmerdamised aladel, mida regulaarselt ei ole hooldatud, võivad kaasa tuua kõrgema rohu ja mätaste vahele ehitatud siili talvepesa hävitamise ning siili vigastamise. Okaskerad on osavad sügava pesalohu kaevamisel ja selle katmisel kõige ümbruskonda sulanduvaga.
Lisaks tasub ka ümbruskonnale üldisemalt: näiteks kõrvalhoonete uksed, mis soojemal ajal olid avatud, kuid külmadega suletakse, võivad sinna varjunud siilid lõksu jätta. Kindlasti tuleb sügislõkked koguda vahetult enne süütamist või kui lõkkematerjal juba varasemalt kuhjatud, tuleks see süütamiseelselt ettevaatlikult ümber tõsta, sest ka sellistes kuhjades võivad peituda siilid või teised väikeloomad.
Mida teha, kui avastate lehehunnikust uimase või end okkapallina kerra tõmmatud siilikese?
Hinnake tema kaalu ja välimust: heas talvekaalus siilid on üldiselt jõudnud endale korralikud pesad ette valmistada. Kauem püsivad ärkvel madalama kaalu ja tervisemuredega siilid, kes püüavad viimase hetkeni ellu jäämiseks vajalikku talvekaalu koguda. Sel põhjusel võivad nad püüda ka juhuslikumates kohtades endale talvist pesakohta leida.
Sõltumata kaalust vajab külmaperioodi üle elamiseks abi vigastatud ning silmnähtavalt pisike siil. Seitsesada grammi ja rohkem kaaluv, kena ümar ja aktiivne noor siil talvitub oma turvalises pesas kenasti, ehkki ei paista väga suur. Samas kaalus suur, täiskasvanud siil võib aga hädas olla. Head talvekaalu ei näita alati sobiv number vaid ka siili väljanägemine.
Alljärgneval fotol on vasakul sel kevadel sündinud siilipoeg, kes praeguseks kaalub 740 grammi, paremal aga oktoobri keskel leitud vanem, täiskasvanud siil, kes kaalub vaid 718 grammi.
