Aed

Liiga soe sügis keeras aias asjad peapeale: kas kevadel ootab aiapidajaid ees katastroof?

Foto: Shutterstock

Tavatult pikk ja väga soe sügis on aiapidajad muretsema pannud: mis saab aiast olukorras, kus enne suurt talve on puudel-põõsastel ja lilledelgi, mis peaksid valmistuma talveuneks, juba uued puhkemisvalmis pungad peal?

Aednik Maria Palusalu Palusalu Aedadest ütleb, et looduse vastu ei saa, aga see, et taimedel on pungad ja lehed-õied kohe tulla ähvardavad, ei tähenda tingimata, et taim hukka saaks. Tõsi küll: pungadest jääb taim sellises olukorras küll ilma, kuid kevadel hakkavad uued pungad kasvama okstele alles jäänud uinunud pungadest. “Praegusel aastaajal on tihti hirm suurem kui tegelikult juhtuda võib,” lohutab ta.

Taimed võivad olukorraga arvatust palju paremini toime tulla. Foto: Shutterstock

Kehvem on olukord siis, kui sula pinnale tekib väga järsk külm: siis võivad viljapuud saada olulisi kahjustusi. Aeglane temperatuuri langus, mida praegu näeme, ei ole nii ohtlik.

Palusalu sõnab, et pikk ja soe sügis ei ole üldse tingimata halb. “Taimed lähevad sügavpuhkefaasi ja peale külmaperioodi sundpuhkefaasi. Sundpuhkefaasis on taimed ainult madala temperatuuri tõttu. Võid tuua praegu kaseoksad tuppa – pungad ei hakka puhkema. Kui teed seda aga kevadepoole, näiteks veebruaris, hakkavad pungad puhkema ja lehed kasvama,” selgitab ta.

Kui sula pinnalt peaks ootamatult väga külmaks minema, siis oma väärtuslikke viljapuid saab kaitsta talvekanga või ka lihtsalt tavaliste kaltsude abil, aga muul moel pole võimalik looduse keerdkäikude vastu valmistuda.

Nähtud varemgi

Hobiaednik Gülnara Tartes, kel Nõmmiku hobihäärberi juures kaunis iluaed, ütleb, et väga haruldase sügisega tänavu tegemist ei ole. “Eelmisel sügisel läksid meil aias õunapuud uuesti õitsema ja jõudsid isegi enne külmasid väikesed õunapunnid kasvatada. Luuderohu põõsas jõudis samuti õitsele minna 18.11.18,” teab ta oma aiapäevikutesse kirjapandust. Ka sel sügisel on põõsas praegu õites, roosidki õitsevad veel.

Õitsev luuderohi Nõmmiku hobihäärberi aias tänavu novembri lõpus. Foto: Gülnara Tartes

Üllatusega märkas Tartes küll, et eelmisel nädalal olid tiigikalad ärganud ja ujusid tiigis ringi. “Eks see näitab, et mitte ainult taimed pole soojast sügisest segaduses, vaid ka loomad ja linnud. Eestis on küll territooriumilt väike, kuid ka siin on näha, kui erinevad ilmaolud on erinevates piirkondades,” sõnab ta. Oma kogemused on ta kogunud kõik tuginedes oma aiale, mis asub sarnases kliimas nagu Eesti saared.

Mitu ohuaspekti

Pika sooja sügise puhul on tema sõnul peamiseks ohuks see, et taimed ei jõua puhkestaadiumi minna ja kulutavad asjatult jõuvarusid uute võrsete ja lehtede kasvatamiseks. Taimede noored võrsed ei jõua sügisel puituda ja külmuvad esimeste külmadega ära. Jõuvarude kulutamisega jäävad nad nõrgemaks, mistõttu on vastuvõtlikumad haigustele ja võivad hukkuda,” räägib ta.

Kuid meelt ei maksa heita: Tartese sõnul on paljud taimed võimelised end taastama ka maapealse osa hävimisel, näiteks roosid, kui nad on istutatud õigele kõrgusele (jäetud paar uinuvat punga maa sisse).

Hobihäärberis saab siiani näha ka õitsvaid roose. Nende katmisega ei maksa sooja sügise korral kiirustada. Foto: Gülnara Tartes

Sooja sügisega kaasneb kõrge õhuniiskus ja kui selline seis kestab pikalt, hakkavad ka seenhaigused usinamalt levima. “Seepärast lõikan maha püsikute kuivanud pealsed ja ei kiirusta veel külmaõrnasid taimi muldama. Nõnda pääseb päike ja tuul istutusaladel õhutama ja kuivatama. Talvekatet vajavad taimed peavad enamasti -10 kraadi külmale vastu ja neid tuleb katta ales püsivate miinuskraadide saabumisel. Aeda ei või ummuksisse planeerida, tuule liikumine on tervistav nii taimedele, kui inimestele,” sõnab ta.

Parem on ennetada

Oma aias püüab Tartes toimetada nii, et probleeme saaks pigem ennetada ja ei oleks vaja nii palju tagajärgedega tegeleda. “Mul oli õnn alustada aia planeerimist tühjalt krundilt. Paar esimest aastat ei rajanud me peale paari tarbeaia peenra ja ühe lillepeenra midagi. Mul oli aega siinsete loodustingimustega tutvuda, teha loodusvaatlusi. Pean aia asukohta ja kasvutingimusi aia planeerimise aluseks,” sõnab ta.

Kuna Tartese pere aed asub mere lähedal, on seal suur õhuniiskus, palju tormituuli, aga ka talvel pehmemaid ilmasid ja vähem miinuskraade. Taimede valikul on Tartes lähtunud nende jätkusuutlikkusest pakutavates oludes. “Olen püüdnud valida selliseid taimi, kellele siinsed kasvutingimused sobivad. Teiseks oluliseks tingimuseks on vältida taimede üle kultiveerimist, kuna sellised taimed muutuvad inimese hoolest sõltuvaks ega ole iseseisvalt jätkusuutlikud,” juhendab ta.

Pikk ja soe sügis ei tee taimedele nii palju liiga, kui väga järsku saabunud krõbe külm. Foto: Shutterstock

Ka sügiseste aiatöödega ei maksa liialt kiirustada – liiga vara kaetud külmaõrnad taimed võivad pigem kahju saada. Samuti ei tasuks liiga vara mulda pista kevadisi sibul-lilli – kui sügis on pikk ja soe, jõuavad need juba sügisel pealseid kasvatama hakata.

Hea nipp

Selleks, et osata aias paremini planeerida ja tegutseda, soovitab Tartes aednike pidada aiapäevikuid. Nii on võimalik aastaid oma aias analüüsida, teha järeldusi möödunust ja planeerida uusi projekte vastavalt sellele. “Meil ei põhjustanud eelmise aasta pikk vananaistesuvi aias mingeid olulisi kahjustusi. Seepärast mina üleliigseks paanikaks meie aias põhjust ei leia,” sõnab ta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.