„Metsa- ja taimestikuga kaetud alal on kulu ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud juba vähemalt kümme aastat,“ vaatab tagasi ohutusjärelevalve osakonna ekspert Kadi Laanemäe. Sellele vaatamata rikutakse kevadsuvisel perioodil seda keeldu sageli ja kergekäeliselt. „Kui siiani on proovitud enamikel juhtudest olukorda selgitustööga parandada, siis nüüdsest rakendab päästeamet keelust üleastujate suhtes väärteomenetlust senisest enam,“ selgitab Laanemäe.

Lõkketegemise ja grillimise ohutusnõuete rikkumised on samuti käsitletavad väärtegudena. Kui lõkketegemine või grillimine viib päästeameti sekkumist vajava tulekahjuni, on enamasti selge, et lõke või grill on kontrolli alt väljunud teadliku ohtude eiramise või hooletuse tagajärjel. Ka sellistel puhkudel võetakse rikkuja väärteokorras vastutusele ning järgneb rahatrahv.

Tänavu on 28. aprilli seisuga registreeritud 398 metsa- ja maastikutulekahju, neist 362 aprillis.

Ohutu tuletegemise meelespea:

• Lõkke tegemisel või grillimisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ning tule tegemisega ei kaasne ohtu loodusele.
• Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga. Tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile.
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendid (näiteks ämber veega, tulekustuti vm).
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
• Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab riigiinfotelefonilt 1247 või SIIT.