Huvi pakub ka see, kas kompostikaste peaks olema mitu: üks, kus on rohkem võib-olla mürkainetega saastunud kraami, mida pidada iluaianduse tarbeks, ja teine toidu kasvatamise kompostiks.

Palusime keskkonnaametil teemat veidi kommenteerida.

Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse peaspetsialist Mari Kala:

„Koduaias kompostimine on väga teretulnud, nii hoiame toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi. Kui kogume biojäätmed eraldi on ka teiste jäätmete kvaliteet kõrge ja nende ringlussevõtt lihtsam.

Biolagunevate jäätmete aastaringseks kompostimiseks mõeldud kinnisesse soojustatud kiirkompostrisse võib lisada kõiki toidujäätmeid. Välja tuleb jätta jäätmed, mis häirivad kompostimise kulgu või ei komposteeru, näiteks: tuhk, kumm, nahk või suured paberikogused korraga. Tavaliselt on sellised kiirkompostrid varustatud ka temperatuurimõõdikuga, et saaks kompostimise protsessi jälgida. Tavalisse soojustamata kompostrisse ei sobi piima- ja lihatooted, õli ja rasv, sest temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele. 

Meie poodides müüdavad puuviljad ei tohiks sisaldada tervisele ohtlikus koguses mürgijääke. Seega peaks neist valmistatud kompost sobima ka toidu kasvatamiseks.  

Alati on keskkonnasõbralikum eelistada koduaias või kodumaal mahedalt kasvatatud puu- ja köögivilju. Lagunemisprotsesse kompostris võivad näiteks pidurdada hoopis tsitruseliste koortes sisalduvad eeterlikud õlid. Siin aitab koorte lõikumine väiksemateks tükkideks.  

Otsest vajadust kahe erineva kompostikasti pidamiseks ei ole, kuid kellel soov oma köögivilju eriti puhtal kompostil kasvatada, võib seda loomulikult teha. Kui aga kompostimine ei ole võimalik ja biojäätmetes leiduvad pestitsiidijäägid tekitavad küsimusi, on võimalik oma biojäätmed koguda konteinerisse ja jäätmevedajale anda. Kui need sel viisil kokku koguda, jõuavad biojäätmed biogaasitehasesse, kus toidu- ja aiajäägid kääritatakse biometaaniks. Biogaasis oleva energia saab muundada soojuseks ja elektriks või toota sellest mootorikütust.“