PMA teatel tehakse viljapuubakterpõletiku seiret igal aastal. Põhiline rõhk on puukoolidel, kes toodavad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid. Neid kontrollitakse kolmel korral aasta jooksul ja igal aastal võetakse ka proovid. Samuti kontrollitakse viljapuuaedasid. «Räpinas aiandis oli nii, et vaatluste käigus sümptomeid ei leitud, kuid proovide võtmine kinnitas ühes proovis selle kahjustaja leidmise,» rääkis põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Maria Brizmer. «Teise kontrolli käigus võetud proovidest osutus üks positiivseks.»

Brizmeri sõnul ei mõtle PMA oma töö tegemisel ettekirjutusi ise välja, vaid järgib õigusakte. «Me ei tee tööd selleks, et tahame haigusi leida ja tootjale kahju teha. Jälgime, et proovid oleksid võetud korrektselt. Seejärel saame analüüsidest teada, kas haigust on või pole.»

Ainult visuaalsete tunnuste järgi PMA hinnangul haigust määrata ei saa, kuna on ka teisi taimehaigusi, nagu näiteks pirnipuude kärntõbi, mis sarnaseid tunnuseid tekitavad. Samal põhjusel pole võimalik laboratoorse kinnituseta nõuda taimehaiguste tõrjet.

Õppemajandi juhi sõnul poleks siiski pidanud tormama kohe Räpina aiandi õunapuuridu hävitama, vaid jätma need rahulikult alles kevadeni ning võtma vegetatsiooniperioodi alates uued proovid. «Praeguseks on sellise tegevuse tõttu hävitatud ka tõendusmaterjal ja meil jääbki teadmata, kas tegelikult mingit nakatumist oli,» rääkis Roht. «Kordusanalüüs, mis oleks tehtud lisaks PMA laborile ka mõnes teise riigi laboris, oleks andnud adekvaatse vastuse. Praegune liigne kiirustamine ja taimede ülepeakaela hävitamine kindlust ei anna.»

Roht lisas, et Räpinal on aianduskoolina väga vaja teada, kas kooli õunapuude kloon alused ikka olid nakatunud või mitte. «Meetmed, mida PMA rakendas, ei olnud vastavuses asja tõsidusega. Vegetatsiooniperiood oli kohe lõppemas ja mingit ohtu teistele taimedele nakatumise mõttes ei olnud,» lisas ta.