Kettsae kasutamisel peab kaitsma kolme piirkonda enda kehast: kanda tuleb kas turvapükse või -sääriseid, lisaks turvajalanõusid, kaitsta tuleb ka nägu ja kõrvu ning kõrgemate okste või puude langetamisel ka pead.

“Õigetel turvarõivastel ja -jalanõudel on sees saekaitseelement, mis kokkupuutumisel jooksutab saeketi kinni. Tavalised pikad püksid või kaetud jalanõud paraku sae eest ei kaitse,” selgitab Smitt.

“Metsatöödel eelistatakse üldjuhul turvapükse ja turvasaapaid, koduses kasutuses on mugavam kasutada turvasääriseid, mis saab enda pükstele peale tõmmata ning turvakummikuid, mis ei ole küll nii mugavad kui saapad, aga täidavad oma eesmärki,” lisab Smitt.

“Puude langetamisel või kõrgemal asuvate okste lõikamisel tuleb kanda ka kiivrit, aga rinnakõrguselt või madalamalt oksi lõigates piisab üldjuhul kaitseprillidest ja mürasummutavatest kõrvaklappidest,” täiendab Smitt.

Smiti sõnul tasub teada, et kiivrid ei ole eluaegsed, ka neil on “parim enne”, pärast mida need kaotavad oma kaitsevõime. “Kiivrid on tehtud plastist, millele pikapeale mõjub ultraviolettkiirgus – see muudab plasti rabedaks ja kergesti mõranevaks. Kiivri eluaeg on üldjuhul 3-5 aastat, pärast seda tuleb kiiver välja vahetada,” räägib Smitt.

Kiivrite kaitsevõimet saab testida ühe lihtsa nipiga. “Kui kiivri kergel painutamisel on kuulda krõbinat, siis see annab märku, et plast on muutunud rabedaks ja kergesti mõranevaks. Selline rabe plastik läheb katki nagu munakoor, samal ajal kui elastne ja kaitsevõime säilitanud plastik summutab löögi ära,” selgitab Smitt.

Oluline on kasutada õigeid töövõtteid

Smiti sõnul aitavad ka õiged tööasendid ja -võtted välistada ohte. “Üks vale töövõte, mida just kodukasutajad sagedasti kasutavad, on hoida mootorsaagi enda kehast eemal. Arvatakse, et nii on ohutum, aga tegelikult on just vastupidi: esiteks, on see ebamugav asend, mis koormab käsi ja selga, ning teiseks, kui sael tekib tagasilöök, siis on sel ruumi rohkem kiirust ja jõudu koguda. Ohutum on hoida saagi mugavalt keha lähedal – nii on potentsiaalsed tagasilöögid nõrgemad,” räägib Smitt.

Smitt ei soovita käivitada kettsaagi ainult ühe käega hoides, vaid saag peab olema kindlalt fikseeritud. “Käe peal käivitamine on ebastabiilne ja saag võib hüpata kehasse või jalga. Käivitamisel peab saag olema fikseeritud – kas hoiad jalaga maa küljes kinni, või on tagumine käepide toetatud jalgade vahel või mõne tasapinna peal,” räägib Smitt.

“Igal sael on kaasas oma kasutusjuhend, kus on enamasti väljatoodud ka õiged töövõtted. Kindlasti soovitan neid enne sae kasutamist lugeda,” soovitab Smitt.

Ka saagi tuleb hooldada

“Üks viga, mida sageli tehakse, ei ole küll ohtlik inimesele, aga rikub bensiinitoitel kettsae mootori,” räägib Smitt. “Bensiinimootoriga saagide puhul tuleb meeles pidada, et neil on kahetaktiline mootor ja neis tuleb kasutada kahetaktilisele mootorile sobivat, õliga segatud segubensiini. Kindlasti mitte tavalist, n-ö kuiva,  neljataktilisele mootorile mõeldud bensiini,” rõhutab spetsialist.

“Müüakse nii valmis segatud segubensiini, kui kahetaktilisele mõeldud spetsiaalset õli, mille saab ise bensiini sisse segada. Sae kasutusjuhendites on alati täpselt kirjeldatud, kuidas ja mis vahekorras tuleb teha, kui ise segada. Valmis segubensiin säilib kanistris 1-2 aastat, aga ise segatud bensiin umbes kuu aega. Oluline on, et valmis segubensiini ei ajaks segamini teiste sarnastes kanistrites müüdava n-ö puhta bensiiniga,” lisab Smitt.

Mis juhtub, kui panna kahetaktilise mootoriga mootorsaagi valet bensiini? “Siis tuleb maksta kalli mootoriremondi eest või osta uus saag. Vale bensiiniga jookseb saag 2-4 minutiga täiesti kokku. Efekt on sama, kui paneks automootori käima ilma õlita, tühjana. Silinder, kolb, väntvõlli laagrid saavad kohe vigastatud. Paraku näeme, et selliseid juhtumeid on iga kuu – unustatakse ära, kas õli on juba sisse segatud, aetakse kanistrid segamini, saagi laenatakse naabrile, kes valab sisse valet kütust,” loetleb spetsialist põhjuseid.