Hooldamata katused – kes vastutab?

Üldjuhul on katuste puhastamine ühistu korraldada, et oleks tagatud kõigi majaelanike turvalisus. Eramajades tasub aga tellida katuseid puhastama professionaal, sest libedad katused on viimane koht, kuhu ilma vajalike teadmiste ja turvavarustuseta ronida. “Õnnetus ei hüüa tulles. Paljud majaomanikud on võtnud enda kanda katuste puhastamise. Nii mõnedki on paigaldanud katustele ka lumetõkked, et turvalisus tagada. Samuti on hea mõte paigaldada katusele n-ö sild, mis lihtsustab katusetöid.”

Nikolajevi sõnul on palju märgata ka seda, et ohtliku ala piiramiseks kasutatakse värvilist linti. “Probleemiga tuleks siiski tegeleda ennetavalt, mitte oodata, kuniks kõik ära sulab. See, et inimesi on hoiatatud, ei võta vastutust ära maja omanikult ega vabasta hooldamise kohustusest,” tõdes kindlustuse esindaja.

Kui jääpurikad tekivad seetõttu, et katusel olev sadevee trapp on jäätunud nõnda, et sulavesi ei saa katuselt vabalt ära voolata ning tungib hoonesse, on tegu samuti hoolsuskohustuse täitmata jätmisega. Kui hoone valdaja hoolsuskohustus on täidetud, kuid kahju tekib sellegipoolest, siis kindlustus aitab ja hüvitab kahju nii hoone omanikule kui kannatanud osapoolele. Gjensidiges registreeritud lume ja jääga seonduvad kahjud küündivad kohati üle 10 000 euro.

Õnnetuse korral tasub teavitada munitsipaalpolitseid telefonil 14410 ja olukord fikseerida. Kui auto on saanud kahjustusi, aitab see kindlustusega suheldes juhtumi asjaolud kindlaks teha. Kui jää või lumi kukub autole ja kui autol on kaskokindlustus, hüvitab kindlustus sõiduki omanikule tekkinud kahju ning esitab nõude maja omaniku (korteriühistu) vastu kindlustushüvitise ulatuses. “Jäädvusta tekkinud kahju ja pildista võimalusel üles ka altpoolt avanev vaade katusele. Kui korteriühistul või maja omanikul on vastutuskindlustus olemas, kannab need kulutused tema vastutuskindlustuse kindlustusandja. Kui pole, tuleb kahjud tasuda ühistu rahakotist,” rääkis Nikolajev.

Libedad teed – kuidas end hoida?

Teede heakorra eest vastutab kas Transpordiamet, kohalik omavalitsus või eratee omanik – kui on juhtunud õnnetus enda või autoga, tuleks tee hooldaja enne kaebuse esitamist selgeks teha.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini arst dr Tanel Lepikusõnul lõpeb enamik libedaga kukkumisi kergema põrutusega ning erakorralise meditsiini osakonda ei pöörduta. Raskematest vigastustest on arsti sõnul esikohal õlavarreluu, randme ning puusaliigese piirkonna murrud, harvem esineb murde labakätes. “Talvised libedad tõstavad traumapunkti koormust ligikaudu 10-15%. Erandiks on loomulikult n-ö esimesed libedad päevad, mil trauma saanud patsientide arv tõuseb 30-40%. Õnneks suurem osa EMO-sse pöördujatest saab diagnoosiks põrutuse või jäseme välja väänamise ning edasine ravi piirdub koormuse vähendamise ning valuraviga,” sõnas dr Lepik.

Enne kodust väljumist tuleb dr Lepiku sõnul kaaluda, kas õue minek on mõistlik, kas teed on puhtad ning kas tänaval on ohtlikke lõike. “Alati tuleks end ka soojalt riidesse panna ja võtta kaasa mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Väga oluline on valida ka haakuva tallaga jalanõud, mis on varustatud kas jääpiikide või muu kareda pinnaga. Kui tasakaal pole kõige parem, tasub kaasa võtta ka kepid. Tormata ei tasu, sest liigne kiirustamine libedal jääl lõpeb tihti traumapunktis.”

Erakorralise meditsiini osakonda tuleb pöörduda kui esinevad luumurru tunnused: tugev valu, jäseme ebaloomulik asend, kiiresti tekkiv turse, verevalum. “Kui aga noor ja terve inimene on kukkunud, tõuseb püsti ja on natuke kange, otsest valu ei tunne ja saab tegevustega jätkata, siis on tõenäoliselt tegu kergema põrutusega ning reeglina sel juhul kuhugi ei pöörduta. Küll aga tuleb seda teha juhul, kui teisel või kolmandal päeval turse ja valu süvenevad, jäset korralikult liigutada ei saa ja sümptomid on märgatavamad. Nädal ja rohkem vana trauma korral tuleks ühendust võtta perearstiga,” rääkis arst.

Peatrauma korral tuleb Lepiku sõnul erakorralise meditsiini osakonda pöörduda kui esineb ebatavaline uimasus, inimest ei suudeta äratada, patsient oksendab korduvalt, tekivad krambihood, süveneb peavalu, esineb vere või vesise eritise eritumine ninast või kõrvast. Samuti kui esineb nõrkus kätes või jalgades ning tasakaaluhäire.