Uue korra kohaselt anti Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile või linnaosavalitsustele õigus sõlmida kinnistuomanikega lepinguid puhastusala (kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel) heakorratööde tegemiseks ning määratakse kindlaks nende tööde maksumus.
Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga ei reguleerita enam kortermajade elanike tegevust, näiteks pesu kuivatamist, riiete kloppimist ja rõdu kasutamist, sest korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Avalikult kasutataval linnamaal paiknevate objektide korrashoiu ja hoolduse eest vastutab nende omanik, kes peab tagama ka nende ümbruse heakorra kuue meetri raadiuses. Lisaks on heakorratöid takistava mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja kohustatud tegema heakorratöid mootorsõiduki ümbruses ühe meetri raadiuses.
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et heakorraeeskiri peab ajaga kaasas käima. „Näiteks on elurikkuse aspektidest lähtuvalt kadunud nõue muru pikkuse kohta. Ametnikud ei pea käima joonlauaga muru pikkust mõõtmas, eeldame et inimesed suudavad ise oma aias haljastuse korras hoida. Eestlane on harjunud niidetud muruga, kuid järjest sagedasemad suvised kuumalained on näidanud, et murukamara päikese eest kaitsmiseks ja mullani kõrbenud ning tolmava maapinna vältimiseks on selle nõude kaotamine mõistlik,“ ütles Terik.
Tema sõnul vajas konkreetset reguleerimist lehepuhurite kasutamine.
Nüüd on lehepuhurit lubatud kasutada vaid lehtede kokkukogumiseks. Puhuriga tänavate puhastamine on keelatud, kuna see ei eemalda tolmu linnaruumist, vaid pärast õhku paiskumist langeb see uuesti maha. Selline tegevus suurendab õhusaastet, millel on kahjulik mõju nii linnaelanike tervisele kui keskkonnale.
Linnavolikogu liikge Mart Kallas sõnas, et EKRE fraktsiooni hinnangul on eeskirja menetledes eiratud erialaliidu ettepanekuid, mis juhivad tähelepanu asjaolule, et heakorraeeskiri on nii mõneski osas vastuolus muude kehtivate õigusaktidega.