Üürilevõtja jaoks on reeglina sobivam sõlmida tähtajaline leping. Sellist lepingut saab üürileandja lõpetada ainult erakorralisel juhul, näiteks kui üürnik rikub lepingut. See annab üürnikule suurema kindlustunde, et ta endale kõige kiiremal või ebasobivamal ajal ei pea hakkama uut kodu otsima. Lisaks on omanikul tähtajalise lepingu puhul raskem üürihinda tõsta. Arvestama peab aga sellega, et tähtajaline leping lõpeb fikseeritud ajal ning kui üürileandja ei soovi lepingut pikendada, siis tuleb ikkagi endale uus elamispind otsida. Kui aga kumbki pool pärast tähtajalise lepingu lõppemist kahe nädala jooksul teistsugust tahet ei avalda, muutub leping tähtajatuks.

Remondikohustuse kokkulepe

Seaduses on sätestatud võimalus, et üürilepingusse saab lisada klausli, et üürnik on lepingu lõppemise korral kohustatud tagastama elamispinna täpselt samas seisundis, nagu see oli üürile andmise hetkel. See tähendab, et kõrvaldada tuleks ka loomulikust kasutamisest tekkinud kulumine, nagu täkked parketil, tapeedi kulumine ja muu selline. Selline asi võib jääda üürilepingus märkamata, mistõttu on oluline see punkt endale selgeks teha. Kui aga üürnik ei soovi vastavaid töid teha või kulumise eest tasuda ning sellist kokkulepet kirjalikult ehk üürilepinguga sõlmitud ei ole, kehtib eeldus, et kulumine on kaetud üürimaksetega.

Kindlustuse olemasolu

On loomulik, et kodus igapäevaselt elades võivad ette tulla erinevad juhtumid, mis kahjustavad elamispinda, selles asuvat vara või ka kolmandaid isikuid, näiteks naabreid. Seetõttu on oluline teada, kas eluruumil on kindlustus ning mida see täpselt katab. Reeglina katab üürileandja poolt sõlmitud kindlustus eluruumi osi ning üürileandja asju, aga üürniku isiklikke esemeid mitte.

„Kindlustuslepingu sõlmimiseks ei pea olema omanik, vaid kindlustust saab eluruumile ja selles asuvale varale sõlmida ka üürnik. Kindlustuslepingu mõistes on omanik ja üürnik võrdsed,“ selgitas Drižiruk. „Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks hinnata, kui suur on kodune vara ning sellest lähtuvalt valida kindlustussumma.”

Kolmandatele isikutele tekitatud kahjude korvamiseks tuleb sõlmida vastutuskindlustus. Statistiliselt kõige arvukamad teistele tekitatud kahjud on veekahjud, mis on enamasti tekkinud purunenud survevoolikute tõttu ning vesi on voolanud otse põrandale.

Üleandmisakt

Üleandmisakt on tavaliselt mõeldud üürileandjale, kes loetleb aktiga üles korterisse või majja jäänud vara ning üürnik kinnitab allkirjaga, et ta on saanud need esemed enda valdusesse. Väga hea oleks, kui esemetest on olemas fotod. Teistpidi on see aga ka üürnikule mugav ja vajalik, sest nii on hiljem hõlpsalt võimalik välja selgitada, millises seisukorras olid esemed enne üürile andmist.

„Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus üürileandja väidab, et korteris on lõhutud vannitoa mööbel või juhtunud muud sarnast. Ilma üleandmisaktita ei pruugi üürileandjal õnnestuda kahjunõuet tõestada. Kuid igasuguste arusaamatuste vältimiseks on üleandmisakt kasulik mõlemale poolele,“ selgitas Drižiruk.

Kõrvalkulud

Kui üürilepingu kohaselt peab kõrvalkulud tasuma üürnik, on mõistlik need lepingus spetsiifiliselt välja tuua, vastasel juhul võib üürileandja nõuda üürnikult kõikide kõrvalkulude tasumist, isegi nende kulude, mis peaks olema puhtalt omaniku rida. Näiteks võib tuua korteri remondiks võetud laenu tagasimaksed või muud sarnased eluruumiga seotud kulud, mille eest ei peaks üürnik tasuma. Kui pooled on kokku leppinud, et üürnik tasub hoone parendamisega või korrashoiuga seotud kulusid, näiteks korteriühistu remondifondi, saab need üürnikule üle kanda ainult mõistlikus mahus ning ainult sellisel juhul, kui need on sätestatud esialgses kokkuleppes.