93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.
Kõik sai alguse 2016.a novembris notari juures 30-ndates aastates naisterahvale välja antud üldvolikirjast. Nimelt soovis 91-aastane vanaproua, et tema poolt volitatud esindaja saaks internetipangas tasuda tema arveid. Notar aga väljastas täisvolitustega volikirja, mille sisust ja õiguslikest tagajärgedest vanaproua teadlik ei olnud. Vanaproua väitel ei selgitanud notar talle täisvolituse õiguslikke tagajärgi ega sellega kaasnevaid ohtusid.
Seega ei täitnud notar selgitamiskohustust ega veendunud, kas tehingupool sai ikka aru võimalikest tagajärgedest, selgitab Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht. Notar ei selgitanud välja vanaproua tegelikku tahet. Notar oleks pidanud keelduma sellise sisuga üldvolikirja väljastamisest, sest saab eeldada, et nii kõrges eas proua ei pruugi enam nii hästi aru saada, mille ta allkirjastab.
2017.a detsembris sai aga vanaproua oma üllatuseks teada, et just selle üldvolikirja alusel on kuus päeva hiljem sama notari juures seatud temale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek tema volitatud esindajale kuulunud äriühingule võetud laenu tagatiseks. Notari väitel ei pidanud ta hüpoteegi seadmisel vanaprouaga eraldi ühendust võtma, kuna ei näinud tehingus midagi kahtlast. Välja antud volikirja alusel võis esindatav teha tehinguid iseendaga ja isikutega, kelle esindajaks ta samaaegselt on. Sama volikirja alusel on teine laenufirma hüpoteegi üle võtnud ja andnud täiendavalt laenu esindajale kuulunud äriühingule, mis on asutatud sissemakset tegemata ja puudub igasugune majandustegevus.
Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus 93-aastane vanaproua võib jääda ilma oma eluasemest, kuna esindajale kuulunud äriühing ei ole tagastanud võetud laenu ning laenuandja on algatanud täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tasumata laenu jääk on ligi 60 000 eurot. Vanaproua andis naisterahvale volikirja heas usus ja volituse andmise eesmärgiks oli, et esindatav saaks esindatava nimel teha internetipangas vajalikke ülekandeid ning võtta vanaproua jaoks pangast välja raha toidu ostmiseks.
Enne kusagile allakirjutamist tuleb veenduda, et dokumentide sisust aru saad. Foto: Pixabay
Jurist Merike Roosileht annab olukorrast ja võimalikest stsenaariumidest täpsema ülevaate.
Millist rolli mängib siin laenu andnud ettevõte, mille vastu ta eksis?
Laenuandja on käitunud vastustundetult ja on väljastanud laenu firmale, mis oli asutatud sissemakset tegemata ja laenu saamise ajal olid esitamata kõik majandusaasta aruanded, kuigi ettevõte oli asutatud juba aastal 2015. Laenu andmise ajal ei veendunud laenuandja ettevõtte maksevõimes. Maksevõime hindamiseks ei küsinud ettevõtte majandustegevuse kohta eelneva 12 kuu pangakonto väljavõtet, majandusaasta aruandeid ning ettevõtte äriplaani seoses taotletava laenuga ettevõttele.
Ei hinnanud äriühingu esindajast käendaja maksevõimet maksta laen tagasi käendajana juhul, kui tema osalusega ettevõte ei suuda täita laenukohustusi. Teadaolevalt ei omanud käendaja laenu saamise ajal töötasu näol püsivat sissetulekut ja oli makseraskustes. Samuti puudus igasugune tulu saav tegevus laenusaaja ettevõttel. Ka pole krediidiandja hinnanud vanaproua kui kinnistu omaniku maksevõimet. Laenu saamise ajal oli vanaproua ainukeseks sissetulekuks tema vanaduspension.
Krediidiandja ei ole laenu andmisel küsinud vanaproualt, kas ta soovib oma kinnistut panna esindajale kuuluva äriühingu laenu tagatiseks. Saab eeldada, et krediidiandja ei hoolinud ettevõtte ja käendaja krediidivõimekusest, sest juba krediidilepingu sõlmimisel sai krediidiandja eeldada, et krediidisaajast firma ei suuda täita laenukohustust ja võlgnevuse korral algatavad täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
Mida oled Eesti Õigusbüroo juristina vanaproua abistamiseks teinud, mis on veel plaanis?
Kohtumenetluses on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärgiks on tunnistada sundtäitmine täitemenetluses lubamatuks. Täitedokumendi täitmine on võimatu, kuna vanaproua on selle tühistanud ning see on kehtetu algusest peale, tema vastu ei saa nõuet olla. Esindaja ei tegutsenud vanaproua juhiste kohaselt ja sõlmis pettusega hüpoteegi seadmise lepingu, teavitamata sellest oma esindatavat. Hüpoteegi seadmine vanaproua kinnistule äriühingu laenu tagamiseks on vastuolus vanaproua huvidega. Krediidiandja teise poolena pidi teadma või vähemalt eeldama, et esindaja rikub kohustust, sest ei ole eluliselt usutav, et laenu saamise ajal 91-aastane vanaproua soovib oma kinnistuga tagada ettevõtte laenu, mille olemasolust ei olnud ta üldse teadlik.
Krediidiandja pole nõuet esitanud käendaja vastu ega küsinud võlgnevuse tasumist käendajalt. Käesoleval ajal on hagi tagamise korras sundtäitmine peatatud kuni antud kohtuasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täidetust kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. Kohtus on materiaalõiguslik vaidlus seoses täitedokumendiga, mille kohta ei ole kohtulahendit. Vanaproua on nimetatud täitedokumendi tühistanud ja vaidlus on selle kehtivuse osas. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus, eelkõige selleks, et ei toimuks sissenõudja kui hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks vanaprouale kuuluva kinnistu müüki. Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur täitemenetluse lõpetama.
Sellistesse olukordadesse satuvad sageli vanemad inimesed. Aita oma eakaid pereliikmeid, et nad ei peaks toiminguteks volitama võõraid. Foto: Pixabay
Milline saatus ähvardab vanaprouat halvima stsenaariumi korral?
Ma ei tahaks sellega spekuleerima hakata. Loodan siiski kõige paremat, et vanaproua ei jää oma kodust ilma ja võib rahumeeli elada oma kodus edasi. Halvima stsenaariumi puhul ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust ja toimub hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kinnistu sundmüük. Täitemenetluse jätkamisel jääb vanaproua ilma oma eluasemest ja muutub seetõttu täiesti varatuks. Vanaproua huvid saavad põhjendamatult pöördumatult kahjustada, kuna täitemenetluses toimub sissenõude pööramine temale kuuluvale kinnistule kolmanda isiku poolt täitmata kohustuste katteks, mis on äärmiselt ebaõiglane. Teen juristina kõik selleks, et seda ei juhtuks. Loodan, et õigus on õiglane.
Mida sellest loost õppida?
Ära usalda inimesi, keda sa ülemäära palju ei tunne! Üldvolikirja andmine on ohtlik, sest üldpõhimõtte kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes selliselt, nagu oleks esindatav tehingu ise teinud. Suurt rolli mängivad siin notarid, kes peavad selgitama täisvolituse õiguslikke tagajärgi ning nendega kaasnevaid ohte. Kõnealuse juhtumi puhul seda paraku ei tehtud või ei tehtud piisava hoolikusega. Üldvolikirja alusel võib esindaja võtta esindatava nimel endale laenu, seada esindatava kinnistule hüpoteegi, tal on ligipääs pangakontole, ta võib luua esindatava nimel äriühinguid jne. Esindatav võib nendest tehingutest teada saada alles siis, kui on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks nagu juhtus kõnealuse juhtumi puhul. Nii on oht jääda ilma oma kodust ja sattuda põhjendamatult võlaorjusesse. Volikiri peab olema konkreetne ja sellest peab nähtuma, mille tarbeks see on antud.
Enne, kui volikirjale alla kirjutate, veenduge selle sisus ja küsige kindlasti notarilt selgitusi volikirja õiguslike tagajärgede ja sellega kaasnevate ohtude kohta. Tehingute tõestamisel peab notar välja selgitama tehinguosaliste tahte, selle õiguslikult korrektselt kirja panema, kontrollima avaliku usaldatavusega registrites olevaid andmeid, selgitama tehingu osalistele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning hoolt kandma ka selle eest, et kogenematu juriidiliste teadmisteta isik ei kahjustaks tehinguga oma õigusi ja huve.
