Lisaks pidi töövõtja tasuma korteriühistule tagasi kõik korteriühistu kulutatud õigusabikulud. Ehitaja ei jäänud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga rahule ning esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse, kes esitatud kaebust menetlusse ei võtnud.
Antud juhtumi puhul oli töö valmides asfaldi kate poorne, vihmavesi jäi parkla kattele püsima ning katendite kalded ei vastanud projektile. Tööde teostaja püüdis tehtut korduvalt parandada, kuid olukord muutus üksnes hullemaks ning korteriühistu keeldus töövõtjale tasumast, kuni töö vastab lepingutingimustele.
Korteriühistu oli tellinud kohtuväliselt ka asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei vastanud töö lepingutingimustele. Ehitaja tugines tööde kvaliteedist olenemata vaid oma õigusele saada tasu, viidates, et autod saavad ju parkida, seega ei ole probleem üldse nii suur.
Ehitaja asus kohtu kaudu nõudma tasu tehtud tööde eest ning juba esimene aste tuvastas, et töö ei vasta lepingutingimustele, kuid jättis tasaarvestamata korteriühistu nõuded leppetrahvi ja kahjunõude osas töövõtja vastu.
Mõlemad pooled kaebasid otsuse edasi ning ringkonnakohus leidis, et korteriühistu oli esitanud piisavalt selge leppetrahvinõude, mistõttu olid kõik töövõtja nõuded lõppenud tasaarvestusega. Ringkonnakohus selgitas ka, et asjaolu, et korteriühistu kasutab lepingutingimustele mittevastavat parklat autode parkimiseks, ei ole põhjus ebakvaliteetse töö eest tasuda.
Reilik-Bakhoff’i sõnul on korteriühistul oluliste puuduste korral õigus raha tasumisest keelduda, kuid oluline on õigeaegne õiguslik sekkumine. “Kui on võimalik, tuleb enne tööde vastuvõtmist ning rahade tasumist veenduda tööde teostamise kvaliteedis ja ootustele vastavuses. Iseenesest ei muuda raha tasumine hilisemat õigusemõistmist võimatuks, kuid ka kohtust õiguse saamise järel ei saa kunagi kindel olla, et tasutud summa ehitusettevõttelt tagasi õnnestub saada,” sõnas Reilik-Bakhoff.
“Tasub teada, et tellijal on oluliste puuduste korral õigus raha tasumisest keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 alusel ning seda õiguskaitsevahendit kasutades ei jookse ka viivis. Kui tellija on töö vastu võtnud, tuleb puuduseid tõendada tellijal endal, kuid kui tellija pole tööd vastu võtnud, tuleb töövõtjal tõendada puuduste puudumist. Olenemata sellest, kas tööd on vastu võetud või mitte, on tellijal õigus keelduda tasu maksmisest, kui töös esinevad olulised puudused. Minu selge soovitus on juba ehitusvaidluse tekkimisel esimesel võimalusel konsulteerida advokaadiga, vältimaks vigasid, mis hilisemas menetluses otsustavaks võivad saada,” lisas Reilik-Bakhoff.