Korteritega tehti paralleelselt 13 361 ostu-müügitehingut, mida oli 2,2% rohkem kui aasta varem ning mida vedasid eeskätt piirkonnad Tallinnast väljaspool. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes sealjuures 87 770 eurot, mida oli 17% enam kui aasta tagasi.
Eluhoonetega hoonestatud maade puhul, millest valdava osa moodustavad üksikelamud, kujunes keskmiseks tehingu hinnaks I poolaastal 127 600 eurot, mida oli 19% rohkem kui möödunud aasta esimesel poolaastal.
Korterite puhul võis täheldada hinnatõusu jätkuvat kiirenemist, kuid elamute puhul aeglustumist, mille juures viimase põhjuseks on olnud aga ainuüksi asjaolu, et turuaktiivsus on suurenenud madalamahinnalistes piirkondades ning suurematest keskustest järjest kaugemal, kus kinnisvara on soodsam.
Teisisõnu, nii valg- kui ka vastulinnastumine on hoogustunud ning tehingute arv on kasvanud ka juba ääremaastunud piirkondades, mille taustal tõenäoliselt enam täiendavat kasvupotentsiaali tehingute arvu osas lähiajal ei ole.
Pakkumisi jätkuvalt vähe, aga hinnad tõusevad
Pakkumiste arv on nii korteri- kui ka elamuturul jätkuvalt vähene, lähenedes Eestis keskmiselt 3-kuulisele müügitehingute mahule. Optimaalseks võiks pidada 6- kuni 8-kuulist pakkumise mahtu, mis võimaldaks tänaselt tasemelt hinnatõusu aeglustumist.
Olukorras, kus elamispindade hinnatõus on olnud juba pikemat aega kiirem kui nende potentsiaalsete ostjate sissetulek, on viinud likviidsuse halvenemiseni ning selle taustal on juba märgata, et pakkumiste arv on asunud piirkonniti tänavu kevadest suurenema ning võib eeldada, et see jätkub ka 2022. aasta II pooles.