Võrreldes 2010. aastaga tõusid Eesti eluasemehinnad 105,1%, mis on kõigi EL-i liikmesriikide seas suurim kasv. Järgnevad Ungari (92,2%), Luksemburg (90,5%), Läti (83,6%) ja Austria (81,3%).
Väärib märkimist, et kõige rohkem langesid kümne aastaga eluasemehinnad Kreekas (-31,0%), Itaalias (-15,5%), Küprosel (-7,7%) ja Hispaanias (-4,5%).
”Eesti kinnisvaraturu kasv on endiselt üks kiiremaid Euroopas, hoolimata pikaleveninud pandeemiast. Isegi keerulisel ajal kasvasid ruutmeetrihinnad ja tehingute arv võrreldes 2019. aastaga.
Seetõttu võime öelda, et kinnisvaraturg hakkab järk-järgult end koguma ning tekivad uued lahendused ehitusärile ja objektide realiseerimisele,“ ütles RIA.com Marketplaces OÜ juhatuse esimees Artem Umanets.
Umanetsi sõnu kinnitavad Eesti maa-ameti andmed. Mullu novembris toimus kinnisvaraturul ligi 4800 ostu-müügitehingut, mida oli 23% rohkem kui aasta varem.
Peaaegu pool kõigist tehingutest toimus Tallinnas. Samal ajal tehti uute korteritega 993 müügi- ja ostutehingut (37% kõigist korteritega tehtud tehingutest) ja 9% rohkem kui 2019. aasta novembris.
Mis puutub Ukraina eluasemeturgu, siis seal valitsevad järgmised suundumused. Võttes aluseks kohaliku valuuta (kursiga 1 dollar = 28,5 grivna), siis Ukrainas kasvasid eluasemehinnad perioodil 2010 kuni 2020. aasta kolmas kvartal 98%.