Muutused magamistoas, köögis ja tualettruumis

Mis on veel muutunud koduotsijate eelistused valiku tegemisel ja mida on hakanud arendajad teisiti tegema? Arco Vara tegevjuht toob välja tubade pindalad. “Aja jooksul on magamistubade ruutmeetrid natuke vähenenud ja elutoad selle arvelt pinda juurde saanud. Kui vaadata eelmise buumi aegseid arendusi 2000. aastate esimeses kümnes, siis magamistoad olid enamjaolt vahemikus 14-18 ruutmeetrit, nüüd tehakse pigem 10-14 ruuduseid, mille juurde on tekkinud walk-in garderoobid,” selgitab Niinemäe.

Ta toob välja veel ühe trendi: “Üha vähem on magamistubades televiisoreid. Me paneme küll paneme valmiduse, aga kliendid ei kasuta.” Mis tähendab, et on hakatud pigem hindama koos perega olemist ühisel alal ja seega on ka suurematel elutubadel ostjate jaoks väärtus. Samas pole Niinemäe kinnitusel käiku läinud trend, mille tulekut – õigemini taastulekut – on vahelduva eduga prognoositud: et köögist saab jälle täiesti eraldi ruum.

“Uusarendustes on siiski köök ja elutuba üks ruum, söögitegemise koht viiakse võimalusel näiteks nurga taha, et kokkamine ei käiks päris keset tuba. Aga tegemist on siiski ühe avatud ruumiga. Meil on mõnes arenduses olnud võimalik köök ka päris eraldi uksega kinniseks ruumiks ehitada, aga ostjad pole seda soovinud. Kuna köök on kodu süda, kuhu inimesed kipuvad kokku koonduma, siis on parem, kui köök siis avatud, nii ei teki kitsasse kohta troppi, köögis saab rahulikult toimetada ning samas on kogu seltskond siiski samas ruumis koos ning kõik saavad melust osa. Nii et see aeg, kus köök oli päris eraldi, ilmselt vähemalt niipea küll tagasi ei tule,” arvab kinnisvaraarendaja.

Pesemisvõimalustest rääkides kinnitab Miko Niinemäe, et pigem eelistatakse vannile dušši kui väikeste lastega pered välja jätta. “Pered tahavad ka mitut tualettruumi, sellepärast ehitatakse ka päris palju 3-toalisi kortereid juba kahe WC-ga, kus ühes siis ka pesemisnurk. Rohkema toaga korterite puhul on arvestatakse juba kahe WC/pesuruumiga ja mõnikord soovitakse, et ühes neid oleks dušš ja teises vann,” tutvustab arendaja koduostjate valikuid.

Koroona mõju – kodus olgu ruumi

Uude majja kodu ostmisel arvestab inimene tänapäeval kindlasti ka walk-in garderoobiga, olgu korter ise ka pisike ning väga hinnatud on majapidamisruumid. “On näha, et ka rõdud pole tänapäeval enam lihtsalt asjade hoidmise või pesu kuivatamise koht, see on osa kodust, kus istutakse, nauditakse värsket õhku või peetakse perepidusid. Üsna levinud on soojalampide ja jõulutulede paigaldamine rõdule, niisiis on uusarenduste rõdudele vaja pistikuid.”

Koroonaviiruse levik sundis inimesed kodukontoritesse ja kodus töötamine on aja jooksul muutunud tavaliseks. “See võib viia sinna, et korterid, eelkõige just perekorterid, planeeritakse edaspidi veidi suuremad. Samuti pikeneb inimeste eluiga, võimalik, et ka meil hakkavad põlvkonnad rohkem koos elama. Arco Vara arendab ka Bulgaarias ja seal on korterid suuremad kui siin – 90 ruutmeetrine 3-toaline on täiesti normaalne, sest koos elatakse ämma-äiaga. Aeg näitab, kas Eestis läheb aja jooksul samamoodi. Kindel on aga see, et COVIDi tõttu on inimesed hakanud rohkem kodus viibima kodus ja see tõstab nõudmisi oma elupaigale ”

Miko Niinemäe sõnul joonistub üks eelistus veel üha selgemalt välja: see, kes otsib püsivat kodu, elupaika endale ja perele, ei taha tornmaja, vaid pigem madalat hoonet. “Mulle tundub, et moes on madaltihe arendus – kvartalid väiksemate kortermajadega kus ühes hoones kuni 50 korterit.”

Kõrvalkulud tähtsamad kui iial varem

Arco Vara tegevjuhi sõnul on ostjate huvi uusarenduste vastu jätkuvalt suur. “Üldiselt võetakse ikka kõik ära. Tõsi, kui arenduse hind ületab juba rohkem kui 10% sama piirkonna muu kinnisvara hinda, võib juhtuda, et kõik korterid kohe broneeringusse ei lähe, samas oleneb kõik ikka asukohast,” räägib Niinemäe. Näiteks on Noblessneri piirkond tema sõnul kindlasti suures huviorbiidis, aga aasta-aastalt on tõusnud ka Merimetsa populaarsus. “Samas on Tallinnas ostja iga piirkonna jaoks. Inimesed kipuvad oma harjumuspärasele elukohale truuks jääma ja ka uut kodu otsides vaadatakse juba tuttavat piirkonda,” lisab Niinemäe.

Kinnisvaraarenduse olukorrast ja tulevikust rääkides nendib Miko Niinemäe, et praegu on prognooside tegemiseks keeruline aeg. “Ma ise loodan, et taastub mõistliku tarbimise piir. Üks asi on kodu ostmine, kuid palju soetatakse kortereid ka investeeringuna. Ei tahaks, et tekiks olukord, kus turul on palju uusi kortereid, kus keegi ei ela, kuid vähemalt Tallinnas, kus rahvaarv on pidevas kasvus, ei tohiks seda veel juhtuda.” Miko Niinemäe nõustub, et uue kinnisvara ostmine muutub kallineva hinna tõttu järjest suuremaks väljakutseks, eriti kui tegemist pere esimese koduga ja suurt omafinantseeringut võtta pole.

“Üks on kindel – odavamaks uue kinnisvara ehitamine ei lähe. Mis kindlasti annab arendajale konkurentsieelise, on elamu energiasääst ja siin on aeg hakata otsima alternatiive. Päikesepaneelidest elektri tootmise kõrval kasutada näiteks ka päikesekütet. Kõrvalkulude teema muutub elektrienergia ja gaasi kallinemise tõttu ostjale üha olulisemaks,” kinnitab Miko Niinemäe.