Kui tegevus naabreid siiski häirib ja sellesuunalisi märkusi on juba tehtud mitmeid, tuleb Mardi sõnul tegevus viivitamatult lõpetada. „Tuleb lihtsalt naabritega suhelda, kompromisse otsida. Paljud keerulised, aega- ja rahanõudvad kohtuasjad kortermajas elamise teemal jääks olemata, kui naabrid omavahel asjad selgeks räägiks,“ leiab ta.

Kui aga omavahelised jutud ja tihti ka politseinike sekkumine enam ei aita, jääb üle alustada võõrandamismenetlust. „Tuleb aga meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud – see tähendab, et inimene jääb oma kodust ilma. Samas pahatahtlikult käituvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist.“

Mardi sõnul on võõrandamiskaasuseid erinevaid. „Näiteks inimesed karjuvad, lärmavad, sõimavad, taovad vastu radiaatoreid. Rikuvad pidevalt öörahu, korteris käivad joomingud, nii et politsei peab korrale kutsuma. Või siis loobivad prügi laiali või kuhjavad seda kõikvõimalikesse kohtadesse, lõhuvad koridori uksi-aknaid, üritavad põlenguid korraldada,“ toob EKÜL õigusosakonna juhataja näiteid. „Teinekord on sellisel puhul tõesti tegu juba eestkostel ja piiratud teovõimega kodanikega, kuid on ka selliseid, kelle tegevus on täiesti teadlik ja tahtlik.“