Refinantseerimise vastu tõusnud huvi on muuhulgas ärgitanud nii sellest avalikkuses rääkimine, sealhulgas ka sellekohased Eesti Panga ettepanekud tänavuse aasta algusest, aga ka euribori teatav langus – võrreldes eelmise aasta lõpu nelja protsendiga on septembri alguse seisuga kuue kuu euribor 3,35 protsendi tasemel.
„On igati arusaadav, miks inimesed refinantseerimise vastu järjest suuremat huvi tunnevad –intressimarginaali üle arutatakse üha rohkem nii erinevates sotsiaalmeedia gruppides kui ka sõprade ja tuttavate seltsis. See on elavdanud huvi ka pakkumiste vastu, kuna inimesed küsivad madalamat intressimarginaali nii kodupangast kui ka konkurentidelt,“ selgitas Rebane.
Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi sõnul on see tekitanud soodsa olukorra, kus tihenenud konkurents erinevate pankade vahel võimaldab intressimarginaali märkimisväärselt allapoole tuua. „Laenuportfell on hakanud liikuma, ega seisa enam paigal. Seega pole laenuturul aktiivne konkurents enam ainult uue kinnisvara soetamise, vaid ka refinantseerimise puhul,“ lisas ekspert.
Kes võiksid refinantseerimist taotleda?
Tanel Rebase sõnul sõltub see nii laenujäägist, laenuperioodist kui ka olemasolevast laenuintressist. „Kui inimesel on 30-aastasest laenust jäänud maksta näiteks 10 aastat, laenujääk on 60 000 eurot ning intressimarginaal on 2%, siis sellisel juhul ei pruugi refinantseerimine end ära tasuda,“ tõi ta näite.
Küll aga võiks refinantseerimist kaaluda olukorras, kus 2% intressimarginaaliga laenu on tasutud vaid paar aastat. „Iga inimese puhul on olukord veidi erinev, ent paljudel juhtudel on refinantseerimise abil võimalik kokku hoida igal kuul ühe toidukorvi suurune rahasumma.“
„Kui aastaid tagasi pakkusidki pangad reeglina marginaali alates 2%-st, siis nüüd on see langenud märksa madalamale tasemele. Näiteks Luminoris algab kodulaenu intress 1,35%-st, millele lisandub euribor. See võib anda laenuvõtjale olulise rahalise võidu,“ selgitas Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht.
