Tehingute maht pole aga Habali sõnul eriti suurenenud ning püsib stabiilsena, mis näitab tema hinnangul, et mitmes piirkonnas on saavutatud tehingute lagi. “Siin võib vaadata demograafiliste muudatuste poole.Me näeme, et 20-24-aastaste arv Eestis väheneb ja need inimesed hakkavad viie kuni kümne aasta pärast tegema kinnisvaraostu otsuseid,” lausus ta, lisades, et see võib viia lähiaastatel nõudluse vähenemiseni. “20-24-aastaste arv on viimase kümnendiga langenud 100 000 pealt 65 000 peale.”
Samas jätkab Tallinna elanike arv Habali sõnul kasvamist.”Tallinnas kasvatab rahvaarvu piiriülene ränne. Piirisisest rännet vaadates Tallinna rahvaarv väheneb.Noored tulevad küll Tallinnasse,aga kes siin juba pikemalt on elanud, liiguvad Tallina lähivaldadesse.Asemele tulevad Soomest naasvad inimesed ja samuti võõrtööjõud.Me ei tea, kas see trend jätkub, aga pigem on näha, et linnastumine on ikka üldine ja globaalne trend,” rääkis analüütik.
“Tallinnas on hinnatõus eriti kiire ja seda on mõjutanud uusarenduste väga suur osakaal, mis püsib kusagil 30 protsendi juures. Me näeme ka uusarenduse turul, et tegelikult seal enam suurt hüpet ei ole– see hüpe toimus 2014-2016. Samas hinnakasvu ruumi jagub. Uusarenduste keskmist pakkumishinda võetakse täna küll ilma parkimiskoha ja panipaigata, kuid koos nendega on ta juba ligikaudu 2800 eurot,” ütles Habal.
“Kui me vaatame uusarenduste tehinguhinda, siis on ta täna kusagil 2300-2400 eurot kui võtta arvesse ka teatud allahindlusi, mida uusarenduse turul on järelturuga võrreldes vähem. Kasvuruumi või niiöelda õhku on kusagil veel 10, äärmisel juhul 15 protsenti. Tõenäoliselt hinnad sellel aasta nii palju ei kasvaja koos allahindlustega jääb kasv 5-8 protsendi vahele ehk tõenäoliselt näeme mediaanhinda üle 2000 euro ruutmeetri kohta,” lisas ta.
Järelturg on seisnud Habali hinnangul 2013. aastast sisuliselt paigal ja tehingute arvu on mõjutanud eelkõige uusarendusturg.”Kesmiselt tehakse järelturul viimastel aastatel kusagil 3000 tehingut aastas– me näeme, et üha enam on muutunud võimaluse korral esmaseks eelistuseks uusarendus. Suuri muutusi me selles vallas ei prognoosi. Küll aga näeme, et pakkumiste arv on viimaste kvartalitega uusarenduses vähenenud ja see on kiirendanud keskmise hinna kasvu.”
Ehitusmaht jääb analüütiku hinnangul endiselt kõrgeks, tänavu valmib tema sõnul tõenäoliselt vahemikus 3200-3300 korterit. “Mullusega võrreldes jäävad mahud laias laastus siiski samaks, suuremat mahtu võib oodata Lasnamäel ja äärelinnas. Samas nii Kesklinnas kui ka Põhja-Tallinnas maht väheneb. Kesklinnas 1000 korteri pealt 600 peale ja Põhja-Tallinnas 470 korteri pealt 332 korteri peale.”
Ülepakkumiste lainet Habal hetkel ei näe. “Pigem seda, et turg on aktiivne, inimesed ostavad ja allahindlusi tehakse vähe.Pakkumiste ja tehingute vahe on pea olematu, enamasti mõni protsent. Sama seis on ka järelturul, kus pakkumis-tehinguhinna vahe on parimal juhul kusagil viie protsendi ringis,” lausus ta.
