Eesti üüriturul hoogsalt leviva trendiga kaasneb mitmeid riske nii üürnikule kui omanikule

Kortermaja.Foto: Pixabay

Rubriiki toetab

Eesti üürileandjad ei kipu korterites enne nende väljarentimist väga remonti tegema. Kokkuleppel on see võimalus üürnikul, aga siin tuleks olla väga ettevaatlik.

Selgub, et suisa üle poole üüripakkumises olevate korterite omanikest hoiavad kokku remondi ja sisustamise arvelt, räägib kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tootearendus- ja turundusjuht Laura Tammeorg. Tema sõnul on sellest tõsiasjast alguse saanud trend, et üürnik teeb ise tagatiseta laenu toel üürikorteris remondi ja saab vastu näiteks pikema tähtajaga soodsama üürilepingu.

“Põhjusi, miks paljud omanikud üürikorteritesse ei investeeri, on erinevaid. Küsitlus näitab, et kõige sagedamini pole korteri omanikul lihtsalt rahalisi võimalusi ise korteri seisukorda parandada või selleks pangalaenu võtta. Samal ajal leiavad paremas seisukorras üürikorterid üürniku oluliselt kiiremini,” sõnab Tammeorg.

Sellest alguse saanud üürniku tehtava remondi jaoks on pankadel suisa olemas juba spetsiaalsed laenutooted, kuid sellele teele minek eeldab väga täpseid kokkuleppeid. “Eelnevalt tuleb ka kalkuleerida, kui suure summa eest saab remonti teha, et olenevalt üürilepingu pikkusest ja investeeringuks kulunud laenu tagasimakse suurusest oleks kasulikum remontida kui võtta koheselt renoveeritud korter,” ütleb Tammeorg.

Riske tuleb endale teadvustada

Tammeorg rõhutab, et kõik sellised kokkulepped tuleb väga täpselt üürilepingus fikseerida, et üks või teine pool vastu näppe ei saaks. “Paika tuleb panna ka juhud, kui leping enne tähtaega lõpetatakse üürileandja poolt, et üürnik saaks sel juhul tehtud kulutused tagasi. Kindlasti peab olema üürihind teatud perioodiks kindlalt fikseeritud,” sõnab Tammeorg.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Marina Hodus ütleb, et reeglina on sellise lähenemise puhul kaks võimalust.

“Esimene variant, kui remondi maksumust tasaarveldatakse üürirahaga. Eelnevalt peab olema selge, kui suures ulatuses üürnik remonti teeb ja mis on tööde maksumus. Kui numbrid paigas ja mõlemad pooled nendega nõus, siis kidlasti koostada eraldi lihtkirjalik üürilepingu lisa,” räägib ta.

Teine variant näeb ette, et üürnik teostab remonditööd, aga kogu remondi maksumus jääb omaniku kanda. “Mõlema variandi puhul on oluline, et üürnik on korrektne ja esitab eelnevalt kõik hinnapakkumised ja kalkulatsioonid selleks, et üürileandja annaks oma nõusoleku kulutustele. Ja loomulikult on oluline, et kõik materjalide tšekid on kenasti esitatud,” sõnab Hodus.

Kindlasti tuleb endale teadvustada ka sellise kokkuleppega kaasnevaid riske. “Riskid tekivad siis, kui kokkuleppe ei ole üheselt mõistetav ühele või teisele poolele. Mida detailsemalt kõik läbi arutada, seda vähem riske. Kui omanik muretseb remondi kvaliteedi pärast, siis ta võib palgata inimese, keda ta usaldab ja üürnikule pakkuda kompensatsiooni remontööde ajaks madalama üürisumma näol. Kui üürnik fikseerib kirjalikult, kuidas tema poolt tehtud remont tasaarveldatakse, siis karta pole midagi,” kinnitab Maakler.

Ohtlikuks maakler sellist praktikat aga üldjoontes ei hinda. “Minu praktikas on seda olnud mitmeid kordi ja probleeme pole olnud. Olen maaklerina nõustanud mõlemaid pooli. Üldjuhul üürnik ei taha liiga palju remontida, tavaliselt see on kas seina värvimine või tapeetimine, mõne katki läinud eseme parandamine või muu selline töö,” räägib ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.