Tema sõnul on võrreldes varasemate aastatega vähenenud nende inimeste hulk, kes on valmis ostma korteri kavandamisjärgus uusarenduses. Kui 2021. aastal oli nii-öelda „paberil“ kodu ostmist valmis kaaluma 29% inimestest, siis tänavuse uuringu kohaselt oli nende inimeste hulk vähenenud 21% tasemele.

„See on tendents, mida näeme igapäevaselt. Nii meie Tallinnas Väike-Õismäele rajatud avarate vaadetega tornmaja, Tartus Jaama tänaval valminud nägus kortermaja kui ka Keilas Nurme tänavale loodud aedlinlik ja keskkonnasõbralik kodu on muutunud ostjate silmis põnevaks just nüüd, kus inimesed näevad reaalselt valminud hooneid. Nad saavad oma uude koju sisse jalutada, imetleda vaateid toast ja rõdult, mõelda läbi kodu tulevase mööblipaigutuse ja tunnetada, kas selles kodus on piisavalt ruumi nende perele ja sõpradele. Et see tunnetus oleks võimalikult ehe, oleme loonud igasse hoonesse ka 1-2 sisustatud näidiskorterit – lisaks ruumitajule annab see võimalus alati ka hulgaliselt inspiratsiooni kodu kujundamiseks,“ rääkis Tamm.

Tamme sõnul hirmutab koduostjaid enim see, mis on silmale esialgu nähtamatu. Üle 70% eestimaalastest kardab, et uue kodu ostmise järel hakkavad neid kimbutama ebakvaliteetne ehitus ja peidetud vead.

„Uusarenduses müüdavate kodude puhul omanik selliste teemade pärast muretsema ei pea – selle vastu aitab uutele korteritele pakutav garantii. Ka juhul, kui vead ilmnevad paari aasta vältel, on ehitajal kohustus need likvideerida. Kui aga inimene ostab vanema korteri, mille garantiiperiood on möödas või mis on eelneva omaniku poolt kaheldava professionaalsustasemega renoveeritud, võib varjatud vigade ilmnemisel osutuda ainsaks abinõuks kulukas kohtutee,“ rääkis YIT esindaja.