Väga suurt huvi on Uibomäe sõnul näha üürikodude vastu, kus lubatakse koduloomi. Kinnisvara24 lehel on selle jaoks loodud ka eraldi filter „lemmikloom lubatud“, mis näitab ainult lemmikloomasõbralikke pakkumisi, kuid sellest olenemata tuleb üürileandjaga lemmiklooma korterisse lubamine kindlasti ka lepingus fikseerida.

Kui sobiv kinnisvara on välja valitud, tasub enne lepingu sõlmimist ka ümbruskonna ja naabritega lähemalt tutvuda. Nõu võiks küsida nii üürileandjalt, tuttavatelt kui ka naabritelt. „Naabritelt saab informatsiooni nii teiste naabrite kui korterühistu enda kohta, samuti annab see aimu üürnikku ümbritsevast keskkonnast,“ lisas Uibomäe.

Üürilepingu sõlmimine

Üürilepinguid saab reeglina sõlmida tähtajalise või tähtajatuna. Rendini õigusjuht ja jurist Lia Siht soovitab kasutada tähtajatut lepingut, mis tagab mõlemale osapoolele suurema paindlikkuse ja turvalisuse. „Kui tähtajatu lepingu saab ühepoolselt lõpetada 3-kuulise etteteatamisega või poolte kokkuleppel varasemal kuupäeval, siis tähtajaline leping lõpeb sellel kuupäeval, mis lepingus sai kokku lepitud ja seda varem ühepoolselt lõpetada ei saa,“ sõnas Siht.

Enne lepingu allkirjastamist on oluline üürileping ka tähelepanelikult läbi lugeda. „Kui lepingus peaks midagi segaseks jääma, tasub alati üle küsida, kuna ühtegi rumalat küsimust siin ei eksisteeri,“ lisas Uibomäe. Oluline on kõik üürimisega seotud tegevused korralikult kirja panna. See käib nii lepingu enda, üleandmise-vastuvõtmise akti, kui ka makseandmete kohta. Levinumaks veaks lepingu sõlmimisel on just üleandmise-vastuvõtmise akti korrektselt vormistamata jätmine. „Sageli ei kirjutata uude üürikohta kolimisel koos omanikuga täpselt üles seal olevaid esemeid ega tehta fotosid, mis kirjeldaksid elupinna seisukorda ning see võib hiljem palju arusaamatusi tekitada,“ selgitas Siht.

Tagatisraha ja kulude jagamine

Tagatisraha on reeglina 1-3 kuu üüriraha, mis on üürnike jaoks väga suur kulu. Siinkohal peab aga arvestama, et üürileandja jaoks on oma kinnisvara väljarentimine võrdlemisi suur risk ning tagatisraha on talle kaitseks, et vajadusel üürniku tekitatud kahjud parandada. „Siiski tasub tähele panna, et üürileandja ei saa nõuda üürnikult tasu ülemäärase remondi eest või väiksemate probleemide, nagu vaipade kulumise või aja jooksul kulunud seadmete parandamise või asendamise eest,“ rõhutas Uibomäe.

Üürileandja ja üürniku vaheliste kulude jagamine on reguleeritud Võlaõigusseadusega. „Uus seadus, mis hakkas kehtima 2021. aastal, lubab üürniku kohustuste hulka lisada kõik hoone korrashoiu- ja parenduskulud, kui need on lepingu sõlmimisel kindla suurusjärguga teada ja ei tõuse lepingu kestel hüppeliselt, näiteks ulatuslike renoveerimistööde tõttu,“ selgitas Siht.

Kulude tasumises tuleb kokku leppida juba esialgse üürilepingu sõlmimisel. „Tasud ei tohi hiljem olulisel määral muutuda, näiteks suureneda kolmekordseks,“ rõhutas Siht. „Samuti peaks paika panema, kuidas toimub tasumine, kas üürileandja näitab üürnikule teenusepakkuja arveid ja üürnik tasub üürileandjale või üürnik maksab otse teenusepakkujale.“