„Soovitan esmalt teha nimekirja, milline on pere elustiil ja iga pereliikme vajadused, näiteks kas tegeletakse mingi konkreetse spordiala või hobiga, armastatakse kohvikus-kinos käia, sõpru külla kutsuda või vabas looduses aega veeta. Uue kodu asukoht peaks elustiili toetama, mitte elu keerukamaks muutma. Seejuures on oluline mõelda ka tulevikule, näiteks, kui praegu on pere jaoks oluline kodulähedane lasteaed, siis vaid paari aasta pärast läheb laps kooli ning lasteaed kaotab tähtsuse,“ rääkis Alina Kester.

Testi, kui palju aega veedad liikluses

„Väga oluline on läbi mõelda transport, olgu nii tööle kui trenni või huvikooli ning sõprade-sugulaste juurde. Siinkohal on uut kodu valides kõige kasulikum erinevaid transpordiliike nö omal nahal testida. Proovi järele, kui kaua võtab huvipakkuvast asukohast tööle või trenni liikumine nii autoga, ühistranspordiga, jalgrattaga kui jalgsi ning seda kindlasti erinevatel kellaaegadel, vaid nii saad liiklusoludest ja ajakulust kõige parema ülevaate,“ soovitas Alina Kester.

Alina Kesteri kogemuse põhjal on kõige mugavam, kui koolid ja töökohad jäävad uuest kodust paraja jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele, mis annab nii vanematele kui lastele rohkem liikumisvabadust ning säästab ühtlasi aega ja keskkonda. Kesteri sõnul on ideaalne selline kaugus, mis pole ehk päris mõne minutiga läbitav, kuid paneb siiski jalgsi liikumist eelistama ja toetab seega tervist – näiteks 15 minutine jalutuskäik on selline, mida kannatab ka talviste miinuskraadidega teha. Silma tasub peal hoida ka sellel, milliseid arendusi ja transpordiühendusi eelistatud piirkonda tulevikus kavandatakse.

„Infot tasub koguda võimalikult palju, lisaks üldisele ja avalikult kättesaadavale infole on alati hea mõte küsida mõnelt kohalikult, mida ta oma kodupiirkonnas väärtustab ja millega rahul pole. Nii võib ilmneda varjatud pärleid või hoopis pahupooli, mis kodu asukohavalikut otsustavalt mõjutavad, kuid mille peale muidu ise ei tuleks,“ lisas Alina Kester.

Arenduste puhul jälgi päikest ja haljastust

Uusarenduste puhul rõhutab Alina Kester, et tuleb tutvuda mitte ainult maja ja korteri, vaid arenduse kui tervikuga. Näiteks tasub uurida nii asendiplaani kui maastikuarhitektuurset lahendust, samuti millist väärtust arendus piirkonda toob ja millised saavad olema võimalused õues viibimiseks ning vaba aja veetmiseks.

„Üks asi, millega koduostjad sageli arvestada ei oska, on päikese liikumine korteri suhtes – seda enam, et meie kliimas on päike suvel ja talvel erinev, samas kui müügipakkumistes päikese liikumist tähistav joonis võib näidata vaid suvist päikesepaistet,“ märkis Alina Kester. „Samuti on uusarenduste puhul oluline uurida, millised ärid on majja planeeritud ja kas need pere elustiiliga sobivad.“

Lisaks soovitab Alina Kester pöörata arenduste puhul tähelepanu ka asendiskeemidel toodud kõrgusmärkidele, mis kõnelevad sellest, kuivõrd tasane või reljeefne saab olema koduümbruse maapind.

„Ebatasane maapind on tihti mängulisem ja selle lahendused põnevamad, lisaks on skeemil välja toodud ka puud ja põõsad, nii uued kui need, mida säilitatakse. Uute puude puhul tasub koduostjal kindlasti mõelda, milline saab olema nende kõrgus aastate pärast – puu võib tulevikus hakata varju pakkuma, mis lisab privaatsust ja leevendab päikesekuumust, kuid võib samas varjata vaadet. Lisaks leiab asendiskeemilt infot vihmavee kogumise või immutamise kohta, mis annab aimu arenduse keskkonnasäästlikest lahendustest,“ sõnas Alina Kester.

Hinda plusse ja miinuseid viie palli skaalal

Alina Kester soovitab uue kodu asukoha hindamiseks küsida endalt, mis järgnevast nimekirjast on perele eriti oluline ja mis vähem oluline. Andes hindeid näiteks ühest viieni, on hiljem lihtne võrrelda kas ja mil määral huvipakkuv arendus sinu vajadustele vastab ning millised on konkreetse asukoha plussid ja miinused. Samuti on sel moel lihtsam uurida erinevaid pakkumisi ja nende vahel valida.

• Koolide-lasteaedade lähedus – kas liikuda saaks ühistranspordiga, jalgsi või autoga. Kas laps saaks iseseisvalt liikuda või ainult koos vanematega?
• Toidupoe lähedus – kas igapäevased poeskäigud saab teha jalgsi, ühistranspordiga või autoga. Kui palju sellele aega kuluks?
• Bussipeatuse vms ühistranspordi kaugus – kui kiiresti ja mugavalt pääseb kodust olulistesse punktidesse?
• Kaugus töökohast – kui palju aega kulub tööle ja kojusõidule ning kuidas haakub see ülejäänud pereliikmete igapäevase logistikaga?
• Harrastused ja sport – kas uude koju kolides saaksid oma hobidele pühenduda või muutub nendega tegelemine logistika tõttu keerukamaks?
• Kodu paiknemine päikese suhtes – kas korter on varjuline või päikeseline ning millise päevavalgusega võib arvestada erinevatel aastaaegadel?
• Rõdu/terrassi paiknemine päikese ja teiste majade suhtes – millist rõdu/terrassi pere hindab?
• Kodu asukoht majas – mitmendal korrusel võiks kodu olla ja millise ilmakaare suunas paikneda, kas aknast avanevad vaated on perele olulised ning kui suurt väärtust need kodule lisaks?
• Ärid majas ja ümberringi – kas majja on planeeritud ärisid, mis pere elu mugavamaks muudavad või vastupidi, selliseid, mis nende elustiiliga kokku ei sobiks? Samuti, kui kaugel on olulisemad poed ja teenused.
• Vastava arenduse lahenduste hoolduse võimalik hind (nt haljastus, küttega garaaž jne) – millised lisakulud võivad valiku puhul kaasneda ja kuivõrd need otsuse puhul määravaks osutuvad?