“Praeguseks on hinnad mõningal määral langenud seal, kus on palju konkurentsi. Eelkõige puudutab see vanemaid järelturu kortereid, kuid ka siis ei ole hinnalanguse peamiseks põhjuseks mitte ostjate soovimatus korterit selle hinnaga osta, vaid euribori tõusust vähenenud ostja laenuvõime. Lisaks võib soodustusi leida ka uusarendustes, kui piirkonnas on palju ehitusjärgus kortermaju. Ma usun, et Haabersti-Tabasalu suund võiks olla üks piirkond, kus uusarenduste hinnad võivad veidi langeda,” leidis Martin Vahter, lisades, et teisalt on pealinnas piirkondi, kus uusarenduste vähesuse tõttu hinnasurve puudub. “Näiteks Kesklinnas ja Nõmmel on arendajad nõus veidi aeglasema müügiprotsessiga, aga hindade langust loota ei ole,” selgitas Vahter.

“Arutletakse tõsisema hinnalanguse üle, kuid selle peaks lisaks vähenenud nõudlusele ja suurenenud laojäägile olema mingi muu täiendav tegur. Näiteks peaks järsult kasvama tööpuudus ja tekkima massiliselt raskusi laenude tasumisel. Hiljutine Eesti Panga statistika näitab aga vastupidist ja toob välja, et viimased 20 aastat pole üle tähtaja läinud kodulaenumaksete arv olnud nii madal kui praegu,” ütles Martin Vahter.

Kui võtta lisaks korteritele arvestusse ka teised detsembris omanikku vahetanud objektid, siis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 938 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes ligikaudu 10% suurem tulemus, kuid eelmise aasta detsembriga võrreldes tehti tehinguid umbes kolmandiku võrra vähem. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli detsembris ligikaudu 200 miljonit eurot ehk enam kui viiendiku võrra rohkem kui novembris. Võrreldes eelmise aasta detsembriga kahanes tehingute kogusumma ligikaudu 30%.