Tanel Rebase sõnul hoiab potentsiaalset huvilist otsuste tegemisel tagasi eelkõige hirm intressitõusu ees, mille haripunkt ei ole kindlasti veel käes ning seetõttu lükkavad inimesed ostuotsust pidevalt edasi. Samuti mõjutab inimeste kodu ostmise otsuseid endiselt inflatsioon. „Inflatsiooni aeglustumist oodati veidi kiiremas tempos, kui see tegelikult toimunud on. Kuna sellel on tugev mõju igale inimesele, mis peegeldub ennekõike toidukaupade hindades, siis kindlasti võib sellises olukorras muutuda raskeks ka uue kodu soetamine,” nentis Rebane.

Kuna inimeste kindlustunne on vähenenud, võib märgatavat muutust näha ka pakkumise poolel ja see on kaasa toonud pikalt kestnud kinnisvara hinnatõusu peatumise. „Kinnisvarahinnad on küll 10% kõrgemal kui aasta tagasi, kuid põhjus peitub hindade langemise võrdlemisi aeglases tempos – languseks läheb lihtsalt veidi rohkem aega,” kommenteeris Rebane.

Rebase hinnangul pakkumine lähiajal oluliselt ei suurene, vaid pigem väheneb ning sama kehtib ka müüdavate kinnisvaraobjektide hinna kohta. „Tehingute arv võib küll lähitulevikus mõnevõrra kasvada, kuna kevad toob kinnisvaraturule uusi huvilisi, kuid eeldatavasti jääb pakkumine pigem nõrgaks. Kuna hinnakasvuks samuti ruumi pole, näeme tõenäoliselt ka väikest hinnalangust.”

Rebase sõnul võib kinnisvaraturu aktiivsust tänavu korraks mõjutada käibemaksu tõusu tähtaja lähenemine. „2% käibemaksu tõus on arvestatav kulu ning sellel on kindlasti mõju tehingute aktiivsusele. Võib ennustada, et kuupäeva lähenedes võib kinnisvaraturg hoogustuda, kuid seda näeme alles siis, kui aeg lähemale tuleb,” ütles ta. Käibemaks tõuseb uue valitsuse plaanide kohaselt 2024. aasta 1. jaanuarist.