“Samuti peab üürileandja arvestama, et ajapikku mööbel, tehnika ja siseviimistlus amortiseeruvad ning üüripind võib vajada aeg-ajalt värskendusremonti. See tähendab, et üürileandja ei saa üürnikult nõuda näiteks külmiku parandamist või asendamist, kui üürnik on kasutanud eset sihtotstarbeliselt ning selle eluiga on lihtsalt läbi saanud,” täpsustab ta.
“Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama üksnes need kahjud, mis on tekkinud tema tegevuse või hooletuse tagajärjel. Isegi sellisel juhul peab üürnik üüripinna seisukorra üksnes taastama, mitte seda parendama,” rõhutab Siht.
“Seega, kui üürnik lõhub ära näiteks 5 aastat vana teleri, ei ole üürileandjal alust nõuda, et ta asendaks selle tutika ja võimsama mudeliga. Sellisel juhul võib üürnik soetada samaväärse eseme näiteks kasutatud elektroonika poest või Facebook Marketplace’ist. Teine võimalus on hüvitada üürileandjale samaväärse eseme kulu või kui samasugust asja enam ei saa, siis võib kokku leppida, et ostetakse küll uus ese, kuid hüvitiselt arvutatakse maha loomulik kulumine,” lisab ta.
Müüt 5: Pooled võivad lepingusse kirjutada seda, mis pähe tuleb
Levinud eksiarvamus on ka see, et üürileping on ainult pooltevaheline dokument ning nad võivad sinna kokkuleppeliselt kirjutada mida iganes nad soovivad. Eriti peavad seda tõeks üürileandjad, kes kipuvad üürilepingusse lisama eritingimusi, mis seavad üürniku halvemasse positsiooni.
“Lepingu osapooltel on õigus teha omavahelisi kokkuleppeid, kuid need peavad olema kooskõlas võlaõigusseadusega. Eluruumi üüriregulatsioonis palju kohustuslikke sätteid, millest ei ole lubatud üürniku kahjuks kõrvale kalduda,” selgitab Siht.
“Seaduse silmis on üürnik üürisuhtes nõrgem osapool, mistõttu tuleb teda mingites olukordades seaduse abil kaitsta. Kui pooled lepivad kokku milleski, mis ei ole vastavuses võlaõigusseadusega, siis on vastav kokkulepe tühine ning seda ei pea täitma,” lisab jurist.