Eeskätt puudutab selline olukord niinimetatud kohtkindlat mööblit, milleks on sageli näiteks korterisse või eramusse sisseehitatud köök. „Olen kohanud ka vaidlusi, kus arutatakse, kas köök või mõni selle osa on kohtkindel mööbel või mitte – seega tuleb veenduda, et osapooled on üksteisest ühtmoodi aru saanud,” lisas ekspert.

Kuna kinnisvara seisukord võib vastavalt objekti vanusele väga palju erineda, on Rebase sõnul oluline, et kõik kohapeal räägitud eripärad või üleandmist puudutavad lubadused oleksid fikseeritud ka kirjalikult. Eeskätt puudutab see näiteks kinnisvara varjatud puudusi. Puuduste fikseerimine notariaalselt aitab tagalat kaitsta ka kinnisvara müüjal. „Kuna ostjal on võimalik tehingut vaidlustada kolme aasta jooksul, aitab puuduste fikseerimine selliseid olukordi vältida, sest kui ostjat on puudustest teavitatud ja ta on lepingu allkirjastanud, on ta kirjalikult kinnitanud, et on sellest eripärast teadlik.”

Kas aga pank võib varjatud puuduse ilmnemisel lepingust taganeda? „Pangad tuginevad laenu väljastamise otsuse tegemisel eksperthinnangule ehk hindamisaktile, kus on kinnisvara seisukord detailselt kirjeldatud. Üldiselt kohtab selliseid juhtumeid, kus kinnisvara seisukord ei vasta hindamisaktile, väga harva. Kui aga näiteks juhtub, et korteri üleandmiseks lepitakse kokku hilisem kuupäev ning siis ei vasta korter enam kaugeltki varem lepingus kirjeldatud seisukorrale, huvitab see kindlasti ka panka kui laenu väljastanud osapoolt,” selgitas Rebane.

See on tema sõnul ka põhjus, miks on kodulaenuga finantseeritud kinnisvara puhul kohustuslik omada kodukindlustuse lepingut. „Kinnisvaratehingus on väga palju osapooli, kes kõik soovivad veenduda, et kokkulepitu vastab ka reaalsele olukorrale. Seega on lihtsam olla aus ja läbipaistev ning fikseerida kõik kinnisvaraga seotud eripärad ja tingimused kirjalikult,” ütles ta lõpetuseks.