“Juba möödunud sügisel nägime oma praktikas, kuidas üürnike majanduslik olukord on halvenenud, mis kasvatas riski, et nad võivad hätta jääda üüri- ja või kommunaalarvete tasumisega. Murelikuks muutusid ka üürileandjad, mida kinnitas Norstati uuring, kes pidasid üha tõenäolisemaks makseprobleemide teket kasvava elukalliduse tõttu,” räägib üürilepingute platvormi Rendin esindaja Alain Aun.
Rendini kaudu soovivad ühes kuus korterit üürida umbes 3000 inimest. Korterile kandideerimisel peavad nad läbima taustakontrolli. Üldjuhul on see automaatne tegevus, kuid eri põhjustel suunab algoritm üürihuvilisi täiendavasse kontrolli.
“Meie taustakontrolli algoritm toob üha rohkem välja lahknevust üürikandidaatide avalike maksehäirete andmete ning nende reaalse finantsvõimekuse vahel. Paljude inimeste sissetulekud ja igakuised kohustused ei võimalda neil hakkama saada soovitud üürikodu kulude katmisega,” selgitab Rendini tegevjuht. “Kui pool aastat tagasi ei läbinud lisakontrolli kolmandik inimestest, siis nüüd on see kasvanud 40%-ni,” avaldab ta.
“Meie andmed ütlevad, et inimeste maksehäirete hulk on selgelt kasvamas. Samas ei kajastu veel kogu tervikpilt avalikes maksehäireregistrites. See muudab info saamise ning üürnike riskide hindamise iseseisvalt tegutsevate üürileandjate ja maaklerite jaoks eriti keeruliseks.”
Üürihinnad koos inflatsiooniga on riskiallikas
Nõudlus üürikorterite järele on veidi vaibunud ja hindade kasv seisma jäänud. Üldiselt on toimunud ka 15% korrektuur keskmise üürihinna alanemise suunas võrreldes tipp-perioodiga eelmise aasta suve lõpus/sügise alguses.
“Hinnatase on siiski kõrge, lisame siia juurde veel üldise inflatsiooni, mis puudutab pea kõiki valdkondi ja mõjutab tugevalt inimeste väljaminekuid. See kokku on endiselt riskide allikas,” viitab Aun makseprobleemide realiseerimisele.