„Kinnisvaraarendamine on pika vinnaga ning projektist valmis koduni läheb paar aastat. Osadel arendajatel on arendusküpsed projektid ka sahtlis olemas, aga ka sel juhul võtab ehitamine vähemalt aasta ning nõudluse taastekkides ei ole midagi kohe pakkuda,“ rääkis Kirjanen.
Uus Maa elamispindade juhi sõnul on arendajad ettevaatlikud ja lõpetavad poolikud projektid ära, kuid uusi tuleb juurde vaid üksikuid. „Kui Teise ringi korterite hind korrigeerus tipust kohati 20% alla, siis uute puhul seda toimunud pole. Arendustes läbirääkimisruumi on, aga tegelikult pole väga lootust, et hinnad palju alla tuleks, sest ehitushind on endiselt kõrge,“ kommenteeris Kirjanen.
“Ehituslubade arv väheneb, kuid uute kasutuslubade arv on endiselt kõrge. See näitab, et varasemad projektid saavad järjest valmis ja antakse ostjatele üle, kuid uusi rajatakse vähem. Samuti broneeritakse praegu uusi varasemast selgelt vähem. Praegu ostetakse peamiselt kaht tüüpi uusarendusi – soodsa hinnaga linnaäärsetes kohtades nagu Tiskre, Saue ja Saku. Väiksemas mahus, kuid selgelt huvi on ka väga kvaliteetsete uusarenduste vastu, näiteks Noblessneri piirkonnas. Raskem on leida ostjaid vahepealsetele toodetele, mis ei kõneta hinna ega isikupäraga – inimesed on varasemast palju nõudlikumad,“ rääkis Kirjanen.
„Tõenäoliselt tekibki defitsiit esimesena nende uusarenduste osas, mis praegu ka endiselt edukalt müüvad – soodsad või väga kvaliteetsed, aga vahepealses vahemikus defitsiiti niipea ei paista,“ lisas Kirjanen.
„Uusi ridaelamuid ja maju ehitatakse korteritega võrreldes alati vähem ja need lähevad ka praegu sarnaselt kaubaks. Harjumaa ridaelamute puhul on hinnapiir veidi alla tulnud – seal, kus aasta tagasi katsetati 400 000-eurost hinnapiiri, on täna pakkumine tulnud 360 000 – 370 000 euro peale. Majade puhul jääb hinnatundlikkuse lävepiir valdavalt poole miljoni juurde, kust edasi tehingute arv oluliselt väheneb,“ lisas Kirjanen.
„Kuna koos euribori tõusuga ei saa enam osad soovijad laenu ning inimesed ei taha ka kõrgeid intresse maksta, siis liigutakse kergemini edasi ilma laenuta ostu puhul. Kui aasta tagasi osteti ca 80% kodusid laenuga, siis on praegu jaotus 50/50,“ rääkis Kirjanen.
„Pikas plaanis läheb vähemalt Tallinnas ja selle lähivaldades nõudlus üles. Tartu Ülikool prognoosis, et 25 aasta jooksul elab pealinnas 90 000 elanikku praegusest enam. Nendel inimestel on vaja kuskil elada ja see mõjutab kindlasti turgu ja edasist arendamist,“ lisas Kirjanen.
